haudme areng kuni sügiseni. Meie tingimustes võimaldab peresid paljundada ja saada kõrget meetoodangut seoses sellega, et pered arenevad varakult tugevaks tänu varajase ja hoogsa haudme arengule. [http://www.estbee.eu/touaretus/kraini- aretusporgramm-touaretus] Kõige halvemaks iseloomu omaduseks on nende suur sülemlemistung, mida saab õigete võtete kasutamisel alla suruda ja sellega viia nad töömeeleolusse. Nad haigestuvad tumemesilastest kergemini nosematoosi ja euroopa haudmemädanikku. [http://www.estbee.eu/mesilastoud/kraini-mesilase] Sülemlemiseks kasvatavad kraini mesilased 20-30 sülemikuppu. Pesasid tuleks enneaegselt laiendada ja peresid tuleks pidada suuremahulistes tarudes vältimaks sülemlemistungi tekkimist. Pesa laiendamisel tuleb jõuda pidada sammu pere loomuliku arengutempoga, selleks tuleb normaalselt areneva tugeva mesilaspere laiendamiseks anda 4-6 kärge korraga. Kõige suurem sülemlemistund on kraini
temperatuuri muutustele ja reageerivad seetõttu talvistele temperatuuri kõikumistele- suurema soojakao tõttu tarbitakse rohkem toitu. Meekaanetis on liigil inetu ja tumeda tooniga, võib olla ka segakaanetis. Nõrkade perede korral on oht, et mesilaspere võib tarust minema lennata. 3.5. Haiguskindlus Itaalia mesilased ei haigestu kergesti akarapidoosi, sest hingeavad on kitsad ja need takistavad akaraapis lesta (Acarapis wood) tungimist trahheedesse. Haigestuvad aga kergesti nosematoosi ja haudmehaigustesse. Kokkuvõte Itaalia mesilased sobivad hästi varase ja pika suvise meekorjega asukohtadesse, eriti aga rändmesinduseks korpustarudesse. Ebasoodsate ilmadega suvel tuleb neile kindlasti anda lisasööta. Itaalia mesilased ei sobi koospidamiseks kraini ja tumemesilastega. Eestisse on toodud ka Inglismaal aretatud buckfasti mesilasi, kelle aretuses on kasutatud tumemesilasi, itaalia ja kraini mesilasi. Kasutatud materjal: 1. http://anastasia
haigestunud pered tervetest koheselt eraldada, et haigus edasi ei leviks ning seejärel hakata kiiresti tegelema kindlaksmääratud haiguse likvideerimisega. Suvel on vajalik pöörata tähelepanu mesilaste lendamisviisile. Hea ilmaga lendavad mesilased väga intensiivselt, kuid haigete perede mesilased lendavad tavaliselt väga loiult või hoopiski ei lenda. Sageli ainult eeltoodud sümptomite põhjal on võimatu eristada varakevadel levivat nosematoosi tavalisest kõhulahtisusest või, näiteks ameerika haudmemädanikust ja varroatoosist tingitud haudmekahjustusi, mis esinevad sügisel. Vahel on hallitusseente tekitatud lubihaue väliselt sarnane pahaloomulise kivihaudmega, mis on kindlasti kriitilisem lubihaudmest. 3. Probleemid rändel metsadesse Korpustarudes tuleks luua sobivad tingimused õhu läbivooluks tarust, kuna vastasel juhuks ei saaks minna nendega rändele. Tavaliselt kasutakse selleks
puudulikud pidamistingimused, mis oleks järgmised: vähene mee- ja suiravaru talvepesas, nende halb kvaliteet, mesilaste veresugulus, ebasobivad tarud ja mesila asukohad ning halb hooldamine. (Talts, 1977). 8 3.1. Mesilaste haigused Iga mesinik peab oskama ära hoida mesilaste haigusi ja avastama neid juba varakult ning selgeks teha haigestumise põhjuse. (Talts, 1977). Mesilaste haigustest on kõige sagedasemini esinenud nosematoosi. Selle põhjuseks on sügisesed halvad korjetingimused, soojad talved ja pikaleveninud külmad. (Talts, 1977). Haigustekitajate iseloomu poolest jagatakse haigused nakkavateks (infektsioon- ja parasitaarhaigused) ja mittenakkavateks. Sõltuvalt erialastest teadmiste suurusest vähenevad või suurenevad mesilaste bakteriaalsed ja parasitaarsed haigused. Infektsioonhaigusi põhjustavad viirused, seened ja bakterid. Parasitaarhaigusi põhjustavad aga parasiitide
annaabi.ee 
