Leidsid 6 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Norra maadeavastajad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ekspeditsioon, nansen, poolusel, amundsen, gröönimaa, roald, inimeseks, fram, inimesena, maadeavastaja, kuulsaks, maadeavastajad, rebeka, 1903, lendas, saades, suundus, kuuga, scotti, sooritas, alaska, frederick, cook, peary, richard, byrd, koguni, amundseni, umberto, italia, tagasiteel, teadlane, riigimees, viking, pardal, koguda, ajupuit, siberistRoald Amundsen Margus Laur 8c Roald Engelbregt Gravning Amundsen (16. juuli 1872 18. juuni 1928) oli Norra polaaruurija. Amundsen sündis Norra laevaomanike ja kaptenite peres. Inspireerituna Fridjof Nanseni Gröönimaa ületamisest 1880. aastal otsustas ta pühenduda polaaralade uurimisele. Alates 1903 osales ta ekspeditsioonidel ja saavutas laialdase tuntuse. *19031906 läbis ta laeval "Gjøa *19031906 läbis ta laeval " " esimesena loodeväila idast läände. *Kuna kõik teised kontinendid olid juba avastatud, suundus ta 1911. aastal laeval "Fram" Antarktikasse. 14. detsembril jõudis ta esimese inimesena lõunapoolusele, edestades 1 kuuga Robert Scotti ekspeditsiooni.
...........................4 Elu kui seiklus...................................................................................................... 4 Kokkuvõte............................................................................................................... 5 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 6 2 Sissejuhatus Antud referaat räägib maadeavastaja Roald Amundseni elust ning selle referaadi mõte on ennast harida. Referaadi isikut valides otsustasin Roald Amundseni kasuks sellepärast, et tema elus oli pidev võistlemine ning enesetõestamine. Roald Amundseni elu Unistus polaaruurija elust Roald Engelbregt Gravning Amundsen oli sündinud 16. juulil aasta 1872 Norras Sarpsborgi lähedal. Ta oli sündinud laevomanike ja kaptenite peres. Ema püüdis teda merest eemale
Fridtjof Nansen NANSEN TEADLASE JA MAADEAVASTAJANA Nansen õppis Kristiana (Oslo) ülikoolis zooloogiat. Ta uskus, et valitud erialal on tal parimad võimalused välistingimustes töötamisteks. Hiljem on ta oma otsust siiski kahetsenud ning arvanud, et õigem valik oleks olnud füüsika ja matemaatika, mis oleksid andnud talle paremad võimalused spetsialiseerida okeanograafia alal. 1888. aastal sai Nansen doktorikraadi. Esimese ekspeditsiooni tegi ta 1882 Norra küttimislaeva Viking pardal. Nanseni ülesanne oli koguda infot mereloomade ja jääolude kohta. Väidetavalt sellel ekspeditsioonil tuli Nansen mõttele, mis ta hiljem maailmakuulsaks tegi. Ta hakkas mõtlema, kust võib pärit olla puit, mille ta leidis Gröönimaa lähedalt ajujäält. Ta arvas, et ajupuit on pärit Siberist ning Gröönimaa lähedale tiivinud koos jääga üle põhjapooluse või selle lähedalt.
Fridtjof Nansen (10.10.1861-13.05.1930) Siret Bugajev 10a Teadlane ja maadeavastaja Norra teadlane, riigimees ja maadeavastaja. Õppis Kristiana ülikoolis zooloogiat. 1888.a doktorikraad Esimene ekspeditsioon 1882.a Norra küttimislaeva Viking pardal.(ülesanne koguda infot mereloomade ja jääolude kohta) Kuulsaks sai kahe polaarekspeditsiooniga. Teadlane ja maadeavastaja Norra teadlane, riigimees ja maadeavastaja. Õppis Kristiana ülikoolis zooloogiat. 1888.a doktorikraad Esimene ekspeditsioon 1882.a Norra küttimislaeva Viking pardal.(ülesanne koguda infot mereloomade ja jääolude kohta) Kuulsaks sai kahe polaarekspeditsiooniga. Teadlane ja maadeavastaja Norra teadlane, riigimees ja maadeavastaja. Õppis Kristiana ülikoolis zooloogiat. 1888.a doktorikraad Esimene ekspeditsioon 1882.a Norra küttimislaeva
Nõmme Erakool Referaat Roald Amundsen Autor: Joosep Ra Kruusmägi 7.Klass 2017 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................... .....................3 Esimesed ekspeditsioonid.............................................................................................. ....3 Otsus minna Antarktikasse...............................................................................................
keskustleda Ilmselt polnud maooride keel kuigivõrd erinev mõni sajand varem saabunud esmaasukate keelest. Polüneeslaste ja melaneeslaste retked võeti ette uurimisreiside koidikul. Nad Suutsid lahendada navigatsiooniprobleeme ja rajada edukalt asumeid kaugel oma kodusaartest. Esmareisid Tonga ja Fidži saartele toimusid läänemaailma retkedest palju varem, ent paraku puuduvad noist reisidest pärimused, rääkimata kirjalikest teadetest. Pole teada isegi ühegi tollase maadeavastaja nime. Läänepoolkeral ei ole sellist hiiglaslikku veevälja nagu Vaikne ookean, kuid läänlaste Varajastest reisidest on meil õnneks küllalt kirjalikke teateid. Vahemerd peeti antiikajal maailma keskmeks Selle rannikumaad said omavahel meritsi kaubelda, aga võisid kaubelda ka Vahemerest eemal olevate maadega. Idast tulevad eksootilised kaubad nagu siid ja vürtsid jõudsid kohale maad mõõda, Siiditee kaudu. Selge on
annaabi.ee 
