h. liiva ja killustiku puistetihedused ning absoluutsed tihedused, jämeda täitematerjali terasuuruse ülemine mõõde), - andmebaas vee kulu hindamiseks lähtuvalt betoonisegu nõutavast konsistentsist (töödel- davusest), kasutatava tsemendi liigist ja täitematerjalidest. 1.3. Betooni survetugevusklassi tagamiseks vajalik keskmine survetugevus. Vastavalt standardile EN 206-1 „BETOON. Osa 1: Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus“ on normtugevuse tagamiseks vajalik tingimus (1. vastavuskriteerium): 1 Betooniõpetus EPM 0030 fcm ≥ fck + 1,48σ, kus valem nr 1 fcm – nõutav betooni keskmine survetugevus, N/mm2 fck – betooni normtugevus, N/mm2 σ – betooni survetugevuste kogumi standardhälbe hinnang, N/mm2. 2. Koostise arvutamine Betooni koostise arvutamisel lähtutakse betooni vajalikust keskmisest survetugevusest ja
betooni koostisele esitatavatele piirangutele betooni omaduste spetsifitseerimisele betoonisegu tarnimisele tootmisohje meetoditele vastavuskriteeriumidele ja vastavuse hindamisele Antud standard rakendub vaid sellisele betoonile, mis ei sisalda pärast tihendamist liigset õhku. Ei rakendu: gaasibetoonile, vahtbetoonile, korebetoonile, alla 800 kg/m3 tihedusega betoonile, tulekindlale betoonile. 4. Betoonide normtugevuse mõiste, survetugevus- ja tihedusklassid Normtugevus: vaadeldavas betoonikoguses 95% tõenäosusega tagatud tugevuse väärtus Survetugevus: materjali võime taluda purunemata tekkivaid tõmbepingeid. Väljendatakse materjali purustava välisjõu kaudu. Survetugevusklassid: C8/10...C100/115(normsurvetugevuse põhjal; silinder(d=150, h=300)/kuup(150)) Kergbetooni survetugevusklassid: LC8/9...LC80/88 Tihedusklassid: kerg, normaal ja raskebetoon(0...2000..
õhu suhtelisele niiskusele kuni 65% ning mida ületatakse ainult mõneks nädalaks aastas (puidu tasakaaluniiskus sel juhul ). Teise kasutusklassi korral on parameetrid järgmised: 20oC ja 85%. Puitkonstruktsioonide projekteerimisnormides on selgelt öeldud, et projekteerimisel tuleb kasutada standarditele EN 338 ja EVS-EN 1194:2000 vastavaid saematerjali ja liimpuidu tugevusklasse). Nendes standardites esitatakse iga tugevusklassi kohta normtugevuse, -jäikuse ja -tiheduse väärtused. Saematerjali normtugevuste ja -jäikuste väärtused ning puitmaterjali tihedus määratakse standardi EVS-EN 384 meetodite kohaselt normaaltingimuste juures. Sorditud puidu normväärtused saadakse tugevuskatsetuste alusel katsekehadega, millised peavad vastama tasakaaluniiskuse olukorrale 200C temperatuuri ja 65% suhtelise niiskuse juures. See standard annab meetodi vastavate normväärtuste määramiseks visuaalselt ja/või mehaaniliselt sorteeritud
Arvutuskoormus võtab arvesse normkoormuse võimalikku muutlikkust ebasoodsamas suunas. Ta saadakse normkoormuse korrutamisel koormuse osavaruteguriga , näiteks Fd = FFk, Gd = GGk, Qd = QQk. Koormuse osavarutegur on koormuse ebasoodsa toime korral alalisele koormusele G = 1,20 ja muutuvale koormusele Q = 1,5. 25. Betooni ja terase norm- ja arvutustugevused (p 1.5.3). Materjali normtugevus fk on mingi, tavaliselt 95%lise tõenäosusega tagatud tugevus. Materjali arvutustugevus fd saadakse normtugevuse jagamisel materjali tugevuse osavaruteguriga M: fd = fk /M Betooni normtugevused fck - silindriline normsurvetugevus; fctk 0.05 - alumine normtõmbetugevus (95% tõenäosusega tagatud normtugevus); fctk 0.95 - betooni ülemine normtõmbetugevus (5% tõenäosusega tagatud normtugevus); Betooni arvutustugevused fcd = fck /c, fctd 0.05 = fctk 0.05 /c, fctd 0.95 = fctk 0.95 /c, kus c - betooni tugevuse osavarutegur:c = 1,5. Armatuuri normtugevused fyk - normvoolavuspiir (normvoolavustugevus);
Fd = γFFk, Gd = γGGk, Qd = γQQk. Koormuse osavarutegur on koormuse ebasoodsa toime korral alalisele koormusele γG = 1,2 ja muutuvale koormusele γQ = 1,5. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 30 1.5.3. Betooni ja terase norm- ja arvutustugevused Materjali normtugevus fk on mingi , tavaliselt 95%–lise tõenäosusega tagatud tugevus. Materjali arvutustugevus fd saadakse normtugevuse jagamisel materjali tugevuse f osavaruteguriga γM: f d = k , kus γΜ Betooni normtugevused fck - silindriline normsurvetugevus; fctk 0.05 - alumine normtõmbetugevus (95% tôenäosusega tagatud normtugevus); fctk 0.95 - betooni ülemine normtõmbetugevus (5% tõenäosusega tagatud normtugevus); Betooni arvutustugevused C20/25 C40/50
Samuti võivad hüdraulilisteks lisanditeks olla mõned tehismaterjalid (räbud, tuhad jne). Hüdraulilisi lisandeid võetakse 20... 40%. Tardumine on nendel tsementidel aeglasem. Kivistumisel seovad nad endaga rohkem vett. Kasutatakse hüdrauliliste lisanditega tsemente peamiselt hüdrotehnilistes- ja maa-alustes ehitustes. Aluminaattsement valmistatakse lubjakivist ja boksiidist. Ta on kiirelt kivistuv, suure tugevusega sideaine. Normtugevuse saavutab ta juba 3 päevaga ja sellest esimese päevaga 80...90%. Tardumisel ja kivistumisel eritab ta palju soojust. Talvistel töödel on see kasulik, kuid suvel võib olla kahjulik, kuna kõrges temperatuuris aluminaattsemendi tugevus langeb. Keemiline püsivus on tal parem kui tavalisel tsemendil. Aluminaattsementi kasutatakse kohtades, kus on vajalik kiire kivistumine, suurem keemiline püsivus, ja talvistel töödel. 22. Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal
Need seovad tsemendi kivistumisel tekkiva lubja ja muudavad lubja vees lahustumatuks. Sellega suureneb tsemendi vastupanu korrosioonile. Lisanditeks võivad olla: looduslikud kivimid – diatomiit, treepel, vulkaaniline tuff jne, mõned tehismaterjalid – räbud, tuhad jne. Hüdrauliliste lisanditega tsemendid tarduvad aeglasemalt. Kasutatakse neid peamiselt hüdrotehnilistes- ja maa-alustes ehitustes. Aluminaattsement. See on kiiresti kivistuv, tugev sideaine. Normtugevuse saavutab aluminaattsement juba 3 päevaga, sellest olulise tugevuse juba esimese päevaga. Tardumisel ja kivistumisel eraldab aluminaattsement palju soojust. Talvistel töödel on see kasulik. Suvel aga võib kõrges temperatuuris aluminaattsemendi tugevus langeda. Aluminaattsementi kasutatakse talvistel töödel või kohtades, kus on vajalik kiire kivistumine, 101 suurem keemiline püsivus.
Fd = FFk, Gd = GGk, Qd = QQk. Koormuse osavarutegur on koormuse ebasoodsa toime korral alalisele koormusele G = 1,2 ja muutuvale koormusele Q = 1,5. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 30 1.5.3. Betooni ja terase norm- ja arvutustugevused Materjali normtugevus fk on mingi , tavaliselt 95%lise tõenäosusega tagatud tugevus. Materjali arvutustugevus fd saadakse normtugevuse jagamisel materjali tugevuse fk osavaruteguriga M: f d , kus Betooni normtugevused fck - silindriline normsurvetugevus; fctk 0.05 - alumine normtõmbetugevus (95% tôenäosusega tagatud normtugevus); fctk 0.95 - betooni ülemine normtõmbetugevus (5% tõenäosusega tagatud normtugevus); Betooni arvutustugevused C20/25 C40/50
annaabi.ee 
