4. Kas töö II osas mõõdetud ruumid vastasid normidele? Mida tuleks ja saaks ette võtta tulemuste parandamiseks? Millega tuleks arvestada antud normidega võrdlemise juures? 6 Riski- ja ohutusõpetus Mõõdetud ruumid vastasid normidele. Täpsemate tulemuste saamiseks oleks pidanud mõõtmised kestma oluliselt kauem, sest sest olmemüra on muutuva tasemega müra. Normtasemete arvsuurused on kehtestatud kinniste akende ja ustega möbleeritud ruumidele. 5. Millal ja milliseid müra isikukaitsevahendeid peab töötajale andma? Kui kõik muud jõupingutused müra kõrvaldamiseks või vähendamiseks selle tekkeallikas ei ole toonud piisavaid tulemusi, siis peab töötajale andma näiteks kõrvatroppe või kõrvaklappe, mis oleksid neile mugavad ja sobiksid müra liigiga. 6. Kui töökohal on müratase 88 dB(A), siis mitu tundi võib töötaja sellise
Kuid müra võib ka ergutada tööle ning anda olulist infot seadmete töö kohta (nt. auto mootoris), mis nende korrashoidu kergendab. Välisõhus leviva müra kohta sätestavad nõudeid „Välisõhu kaitse seadus“ (sotsiaalministri 29.06.2005. a määrus nr 87) ja „Rahvatervise seadus“ (sotsiaalministri 4.03.2002.a määrus nr 42), mille alusel on kehtestatud müra normtasemed, planeeringutele kehtestatavad nõuded ja strateegilise mürakaardi koostamise tingimused. Müra normtasemete kehtestamisel lähtutakse päevasest (7.00–23.00) ja öisest (23.00–7.00) ajavahemikust, müraallikast, müra iseloomust - püsiva või muutuva tasemega müra ja hoonestatud või hoonestamata ala kategooriast. Müra piirnormid töökeskkonnas Müra ekspositsioonitase – töötajale mõjuv ekvivalentne müratase tööaja jooksul. Töötajale mõjuva müra ekspositsioonitase 8-tunnise tööpäeva korral ei tohi ületada85 dB.
19) riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine; 20) puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; 21) asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine; 22) müra normtasemete kategooriate määramine; 23) liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine; 24) krundi minimaalsuuruse määramine; 25) alade ja juhtude määramine, mille esinemise korral tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist; 26) detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine; 27) maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine;
2008. aastal veeti Euroopa Liidu sadamate kaudu ligi 3,9 miljardit tonni kaupa. Kaubaveo mahu vähenemine algas 2008. aasta III kvartalis ja ulatus IV kvartalis juba 6%-ni. Aasta kokkuvõttes vähenes Euroopa Liidu sadamate kaubaveo maht varasema aastaga võrreldes 0,5%. Kõige suurem kaupa hulga oli käsitletud Hollandis- Rotterdamis siis Belgias Antwerpenis ja Saksamaal Hamburgis. http://statistikaamet.wordpress.com/2010/04/05/euroopa-sadamad-majanduskriisi-kuusis/ 2.) Müra normtasemete kehtestamisel lähtutakse: 1) päevasest (7.0023.00) ja öisest (23.007.00) ajavahemikust; 2) müraallikast: auto-, raudtee- ja lennuliiklus, veesõidukite liiklus, tööstus-, teenindus- ja kaubandusettevõtted, spordiväljakud ja meelelahutuspaigad, ehitustööd, elamute ja üldkasutusega hoonete tehnoseadmed, naabrite müra (olmemüra); 3) müra iseloomust: püsiva või muutuva tasemega müra; 4) välismüra normimisel: hoonestatud või hoonestamata ala kategooriast.
annaabi.ee 
