mõttest aru ja kuidas soovis mõista normi ajalooline tõlgendaja. Objektiivteleoloogiline tõlgendamine on nagu ajalooline tõlgendaminegi tahtetõlgendamine. Kuid siin ei oma tähtsust ajaloolise seadusandja ettekirjutused, vaid kehtiv õigus ja väärtussüsteem. AVALIK ÕIGUS Subjektiteooria, huviteooria, subordinatsiooniteooria üks pooltest on allutatud teisele. Normiteooria eristab avalikku ja eraõigust normisisust, avalikus õiguses võib teha üksnes seda, mida seadus otseselt lubab. Eraõigus võib teha kõike seda, mida seadus otseselt ei keela. Eraõigust ja avalikku õigust eristatakse järgmiste kriteeriumite alusel: 1. subordinatsiooni teooria: eraõiguses on subjektid juriidiliselt võrdsed, avalikus õiguses omab üks pool teise üle võimu; 2
normi- ja str. iteooria ülesehitamine. Selle baasiks on uusimad Õe ja Õteaduse põhiproblde keelefilosoofilised uuringud, mis toetuvad formaalse loogika ja keeleloogika käsutamisele Ões ja jurisprudentsis. 1 Kõrgeim tase, milles avab ennast tänapäeva moodne keelefilosoofia ja normiteooria, väljendub eriti normide ja käitumise seoste seletamises. Normide võimalike erinevate käsitlemisviiside iseloomustused: - norm on keeleline moodustis, mis on esitatud grammatilises vormis (lausena); - norm on ka mittekeeleline tõsiasi (eluliste asjaolude kogum). Tegelikkuses lahendus käsitluse kombinatsioonis. Norme (sh. Õnorme) saab iseloomustada sisuliselt nii süntaktilistest, semantilistest kui ka pragmaatilistest seisukohtadest väga erinevalt. Samas võimalik norme
Kaufmann õigusteooriat ja õigusfilosoofiat eristab esimese orienteeritus õiguslike nähtuste vormilistele ja ja teise suunatus nende sisulistele küsimustele. Marksistlik-leninistlik lähenemine ehk õigusfilosoofia ja teooria on sama ning sellega uuritakse varasemate autorite õpetusi. Sisuliselt langeb õigusfilosoofia ja teooria uurimisaine kokku. Ka õigusteooria tegeleb õiguse põhiprobleemidega, on metadogmaatiline mõtlemine. Õigusteooria valdkonnad on normiteooria, seadusandlusteooria, õiguskeele teooria, õiguslik argumentatsiooni- ja otsustamisteooria, juriidiline meetodiõpetus, juriidiline semantika, retoorika, toopa, hermeneutika jne. *Erinevus õigusfilosoofia ja teooria vahel on, et õigusfilosoofiasse kuulub lahutamatult ka hinnanguline moment, kui õigusteooria on pigem loodusteaduslikult kirjeldav teadus. FIlosoofia üldse - Ühe või teise teaduse eseme all mõistetakse ainet või
teooriat arvestades]. Formaalse loogika ja moodsa keelefilosoofia areng on toonud kaasa uue suuna: ulatuslike loogikareeglite käsutamisele allutatud normi- ja struktuuriteooria ülesehitamine. Selle baasiks on uusimad õiguse ja õigusteaduse põhiprobleemide keelefilosoofilised uuringud, mis toetuvad formaalse loogika ja keeleloogika käsutamisele õiguses ja jurisprudentsis. Kõrgeim tase, milles avab ennast tänapäeva moodne keelefilosoofia ja normiteooria, väljendub eriti normide ja käitumise seoste seletamises. Tegemist Õigusnormide esitusliku iseloomu ja nende kaudu esitatavate kõneaktidega. (Eriti palju on juriidilisele retoorikale tähelepanu pööratud Common Law riikides, kus õigusele vastav otsus on seotud induktiivse mõtlemisega. Olulisel kohal on nii retoorika kui kõnekunst, samas pole eriti käsitletud retoorika otseseid seoseid analüütilise jurisprudentsiga).
annaabi.ee 
