antud ilma igasuguste muude võimalusteta; suhteliselt määratletud sanktsioon – on selline, kus on antud sanktsiooni maksimum- ja miinimumpiirid; alternatiivsed sanktsioonid – kus on valida kahe või enama sanktsiooni vahel; kumulatiivsed sanktsioonid – võimaldavad kohaldada mitmeid sanktsioone üheaegselt; määratlemata sanktsioon – on sanktsioon, mille sisu ei ole määratud. Normitehnilise reeglina ei panda õigusnormi kirja tema loogilise struktuuri kolme elemendina (H-D-S), vaid piisab kui õigusnorm anda kahe elemendi kaudu: H-S või H-D. H-D esitlusviisi kasutatakse laialdaselt riigiõiguse ja tsiviilõiguse aktides, H-S aga kriminaalõiguse aktides. 2. ÕN eesmärgi alusel: regulatiivne või õigustkaitsev. Regulatiivsed normid – määravad õigusi ja kohustusi. (Struktuur tavaliselt: H-D). 2
osadesse, säilitades peatükkide kogu eelnõu läbiva numeratsiooni. Esimesse ossa koondatakse üldised normid. Osad nummerdatakse eelnõu läbivalt araabia numbritega. (5) Eelnõu struktuuriosad, välja arvatud preambul, pealkirjastatakse, arvestades § 23 lõikes 3 sätestatut. § 27. Normitehniline märkus (1) Seaduseelnõu võib erandjuhul sisaldada seaduse kohaldamiseks vajaliku teabega teksti, mis ei ole normatiivselt siduv ja mis vormistatakse normitehnilise märkusena. (2) Normitehniline märkus tähistatakse eelnõu, paragrahvi või muu struktuuriosa pealkirja või teksti lõpus araabianumbrilise ülaindeksiga ja esitatakse eelnõu lõpus joonealuse selgitava tekstina. (3) Kui seaduseelnõu koostatakse Euroopa Liidu õiguse ülevõtmiseks, siis nimetatakse normitehnilises märkuses Euroopa Liidu õigusakti andja või andjad, akti liik, number, 15
muudatuse avaldamismärge muutmist või kehtetuks tunnistamist sätestava seaduseelnõu lõpphääletuse päeva seisuga. Riigi Teataja seaduse kohaselt koosneb avaldamismärge ümarsulgudesse paigutatud Riigi Teataja osa lühendtähisest, ilmumisaastast, ande numbrist ja artikli numbrist. Avaldamismärkel on ainult informatiivne, mitte õiguslik tähendus. 21. Normitehniline märkus Vajaliku teabega tekst, mis pole normatiivselt siduv ja mis vormistatakse normitehnilise märkusena. Tähistatakse ülaindeksiga, esitatakse joonealuse selgitava tekstina. Esitatakse märkuses õigusakti andja(d), akti liik, number, pealkiri ja avaldamismärge. 22. Seaduseelnõu seletuskirja ülesehitus 1) sissejuhatus; 2) seaduse ülesanne; 3) eelnõu sisu ja võrdlev analüüs; 4) eelnõu terminoloogia; 5) eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele; 6) seaduse mõju; 7) seaduse rakendamisega seotud kulutused ja seadusest oodatavad tulud;
võivad olla õigusharude kaupa üpris erinevad - kas isiku õigusi ja vabadusi piiravad ja sanktsioneeritud kannatusi põhjustavad (vabadusekaotus kinnipidamisasutuses) või varalised (trahv; kahju hüvitamine; vara konfiskeerimine) või mittevaralisi õigusi piiravad (keeld töötada teatud ametikohal; distsiplinaarkaristused). Sanktsiooni eesmärk on mõjutada preventiivselt (hoiatavalt) kõiki subjekte tulevikus käituma üksnes õiguspäraselt! *** Normitehnilise reeglina ei panda õigusnormi kirja tema loogilise struktuuri kolme elemendiga (st esitusviisilt: H-D-S, mis oleks ideaalvariant), vaid piisab kui õigusnorm anda kahe elemendi kaudu (nt H-S või H-D). H-D esitusviisi kasutatakse laialdaselt riigiõiguse ja tsiviilõiguse aktides, H-S aga kriminaalõiguse aktides. Õigusnormid esitatakse seadustes paragrahvide, lõigete ja punktidena, kusjuures: 1) paragrahv - numereeritakse rangelt kasvavas järjekorras õigusaktis või õigusaktide
annaabi.ee 
