V: Streigis lakkavad töötajad tööd tegemast. Töösulus lõpetab tööandja töötegevuse. Sellest peab üks osapool teisele ette teatama kirjalikult vähemalt 2 nädalat. Teates tuleb ka kaasata streigi/töösulu põhjus, täpne algus ja võimalik ulatus. 295. Milline on karistusõiguse koht ja ülesanne õiguse üldises süsteemis? V: Ülesanne määrata karistus seadusevastaste tegude eest. 296. Mis on karistusõiguse peamised ülesanded? V: Õigushüvede kaitse, Eripreventsioon ( normirikkuja mõjutamine) ja Üldpreventsioon ( näidata ühiskonnale, et õigushüve kahjustavad tegevust karistatakse ) 297. Kuidas kaitseb karistusõigus isikute õigushüvesid? V: Kaitseb individuaalseid õigushüvesid- inimese tervis, omand, elu. Kollektiivseid- riik ja rahu. 298. Millest lähtuti karistusseadustiku eelnõu ettevalmistamisel? V: Lähtuti põhimõttest , et regulatsioon peab olema riigi seisukohalt võimalikult efektiivne ja kasulik. 299
Neutraliseerimisteooria pakub välja erinevaid neutraliseerimismeetodeid: 1. Kahju eitamine: Kurjategija on mingisuguses situatsioonis ja teab, et mingisugune keelunorm on olemas. Tema käitumine keelunormi rikub. Selleks, et keelunormi kehtestada, peab ühiskonnal olema mingi eesmärk. Ühiskond otsustab keelunormi kehtestada. Kehtestamise eesmärgiks peab olema mingi negatiivse tagajärje ühiskonnas ära hoidmine. Kõik keelunormid tahavad midagi halba vältida. Potentsiaalne normirikkuja mõtleb, et antud situatsioonis minu poolt sellisel viisil käitumine mitte Kriminoloogia Jaan Ginter 2012 kedagi ei kahjusta, järelikult normikehtestamisel seda käitumist tegelikult keelata ju keegi ei tahtnud. Kiiruseületamise puhul tavaisiku puhul kehtib see näiteks. On teatav seos ka karistusõigusega. Karistusõiguse erinevate paragrahvide puhul meenub, et on osa paragrahve, kus tegu tunnistatakse kuriteoks, kui selle teoga on teatava suurusega kahju tekitatud. Kui kahju ei ole,
inimeste sellise käitumise tagamisele, mis on vastavuses antud sotsiaalse grupi, klassi ja ühiskonna huvidega. Lihtsalt sotsiaalne kontroll on kõik see mille eesmärgiks on korra saavutamine, jälgimine ja kindlustamine ühiskonnas. Välja on pakutud erinevaid sotsiaalse kontrolli meetodeid, prevaleerivaks seisukohaks on see et neid on kolm: 1. isolatsioon, mille eesmärgiks on kõrvaldada nn käitumishälvik/normirikkuja teiste inimeste juurest ehk ühiskonnast näiteks vangistuse abil. 2. hälviku eraldamine mõneks ajaks teiste ühiskonna liikmete juurest, kuid mitte taotledes tema isolatsiooni ühiskonnast ehk näiteks isiku paigutamine psühhiaatriahaiglasse. 3. rehabilitatsioon, tänu millele käitumishälvikud saavad ühiskonda tagasi tulla ja seda meetodit kasutatakse ka nende hälbekäitujate suhtes kes ei
o Uuris kollektiivse mõtte põhjusi ja sotsialismiidee olemust. o Kontseptsioon kollektiivlepingu normatiivsest mõjust. Seda peetakse Saksamaal tööõiguse aluseks. Prantsusmaa Leon Duguit (1859-1928). o Ühiskonnas kujunevad sotsiaalsed normid, mis kaitsevad ,,sotsiaalset solidaarsust" üksikisikute omavoli eest. o Eristab majanduslikke ja moraalseid norme o Õigusliku loomu omandavad normid siis, kui need on katud grupiteadvusest ja kui normirikkuja allutatakse kollektiivsetele sanktsioonidele Maurice Hauriou (1856-1929) o Institutsiooniteooria- ühendab ideaalsed ja reaalsed elemendid. Institutsioon on tehase või kollektiivi juhtidee, mis realiseerub ja leiab juriidilise aktsepteerituse sotsiaalses miljöös. Idee pääseb reaalsusesse, kus ta grupis saab võimule ja teda viiakse ellu grupi juhtorganite poolt. Samal ajal tekib grupis ühtekuuluvustunne.
annaabi.ee 
