arendanud Piaget. Rõhutas selle protsessi psühholoogilist keerukust, sest näit. laps kui ta norme omandab, püüab leida neile ka moraalset tõlgendust) Kooselu ühiskonnas pole võimalik ilma ühesuguse käitumiseta. 10 Normi mõiste on üks paljudest mõistetest, mis on osa sotsioloogilisest diskursusest. Hälbiv (deviantne) käitumine mittekonformsus (mittemugandumine) teatud normi või normikompleksi suhtes, mis on tunnustatud valdava osa inimeste poolt antud ühiskonnas (kooskonnas, rühmas). Esmane hälbimine käitumine määratletud hälbiva käitumisena teiste isikute poolt Teisene hälbimine põhineb enesehinnangul, mis on tekkinud teiste hinnangu põhjal; inimene ise identifitseerib end kui "hälvikut" Deviantsuse funktsioonid: · normide täpsustamine · solidaarsuse tunnetamine · rahuolematuse ümbersuunamine · probleemide identifitseerimine
osalejate arv, vabadus osalemiseks, keelemõisteline ebaselgus, piiratud informeeritus, rollivahetuse võimatus. Ideaalset varianti kritseritakse tugevalt, sest keegi pole ideaalse diskursuse situatsioonis viibinud. See pole seega reaalne diskursus. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus Iga teadust saab määratleda selle uurimiseseme ja uurimisviisi kaudu. Otsides õigusteaduse uurimiseset, leiame keeruka normikompleksi. Muuhulgas eristuvad siin ka õigusnormid. Kontinentaal-Euroopas võime viimased omakorda jagada tinglikult kaheks: era- ja avaliku (sh suhteliselt iseseisvama alaliigina kriminaalõigus) õiguse normideks. Neid norme võib uurida aga erinevaid võtteid kasutades ning erinevatest vaatepunktidest. Oma spetsiifiline tunnetus-huvi on õiguse dogmaatikal, õiguse ajalool, õiguse sotsioloogial, võrdleval õigusteadusel, õiguse filosoofial. Kõik see kokku moodustab õigusteaduse tervikuna.
õigluse vormiks 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus NB! Siin on oluline, et milliseid küsimusi on vaja esitada õiguse kohta, et teda tundma õppida – horisontaalne ja vertikaalne. Õigusteaduse ülesanne on õigusteaduse kui reaalselt eksisteeriva sotsiaalse fenomeni tundmaõppimine. Iga teadust saab määratleda selle uurimiseseme ja uurimisviisi kaudu. Otsides õigusteaduse uurimiseset, leiame keeruka normikompleksi. Muuhulgas eristuvad siin ka õigusnormid. Kontinentaal-Euroopas võime viimased omakorda jagada tinglikult kaheks: era- ja avaliku (sh suhteliselt iseseisvama alaliigina kriminaalõigus) õiguse normideks. Ligemal uurimisel võib nende valdkondade raames omakorda eristada kitsamaid alajaotusi. Neid norme võib uurida aga erinevaid võtteid kasutades ning erinevatest vaatepunktidest. Oma spetsiifiline tunnetus-huvi on õiguse dogmaatikal, õiguse ajalool, õiguse sotsioloogial, võrdleval
kindlaks määratud. Näide: valla- ja linnavolikogude kehtestatud taksoveo eeskirjad, turul ja tänaval kauplemise eeskirjad, heakorraeeskirjad jt. Nende rikkumise eest on ette nähtud haldusvastutus.KOV-le võib kohustusi panna ainult seaduse alusel või kokkuleppel KOV-ga. Seda saab teha selleks volitatud riigiorgani ja vastava volikogu vahelise lepinguga. KOV garantii kujutab endast riigi ja KOV suhet reguleerivat normikompleksi. NB! Diskretsioon! 4. Munitsipaalõigusnormid ja instituudid Munitsipaalõigusnormideks nimetatakse õigusnorme, mis reguleerivad munitsipaalõiguse aine moodustavaid ühiskondlikke suhteid. Munitsipaalõigusnormidele on omased kõigi õigusnormide jaoks ühised tunnused. Samas on neil ka oma iseärasused. Näiteks märkimisväärne hulk munitsipaalõigusnorme sisaldub KOV organite õigustloovates aktides. Munitsipaalõigusnormid klassifitseeruvad:
annaabi.ee 
