eripäraseid murrakuid ning eri murretel olid eri keelekontaktid. Murrete hääbumine hakkas 20.sajandil ning jäi järele ainult aktsient, Hääbumise põhjused: dialekt on seotud lokaalse kultuuri ja identiteediga. Lokaalsete kultuuride ja identiteedi asendumine rahvuskultuuri ja identiteediga. Dialekt on seotud suhteliselt homogeense maaühiskonnaga. Kui keel ja ühiskond diferentseerub, siis diferentseerub ka keel. Kuna moodne kultuur on seotud linnaga, kirjaliku teksti, normikeelega, siis see toob murdesse laenud normikeelest. Kirjakeel levib hariduse ja trükisõnaga. Inimeste liikuvus suureneb ja väiksemad dialektid segunevad teistega. Toimub mingil määral ka teadlik murrete hävitamine ja allasurumine. Sotsiolingvistika ja keele sotsiaalne varieerumine Sotsiolingvistika laias mõttes on distsipliin, mis uurib keele ja ühiskonna suhteid, aga kitsas mõttes on distsipliin, mis uurib keele sotsiaalset varieerumist. Sotsiolingvistika uurib keeli teistmoodi kui
· pole aktiivselt ja laialdaselt kasutatav, sest suur osa ei valda seda korralikult · kasutatakse kirjas ja avalikus suhtluses Normikeele 3 seisundit: tunnusteta NK, ametlik keel, riigikeel. John Joseph NK ei ole kellegi emakeel, lähtub NK sõnavarast ja süntaktilistest konstruktsioonidest. Michael Stubbs NK on kindla sots grupi emakeel >> haritud keskklassi oma, lähtub igapäevasest keelekasutusest. KEELEKORRALDUS Keelekorraldus seostub normikeelega. Keelearendus algas 16.-17.saj. Mõiste language planning(LP) tuli kasutusele Uriel Weinreichi ja Einar Haugeni poolt. · Proovib lahendada keeleprobleeme antud ühiskonnas · Keelereformi eesmärgiks on muuta kirjaviisi, grammatikat, sõnavara · Corpus planning ehk keelekorraldus-tegevus, mis mõjutab keelt kui süsteemi (arendamine, reeglistamine) · Status planning ehk keelepoliitika-maine ja keelekaitse Fergusoni 3 etappi:
Eraldi peatume aktsendiprobleemil. Seejärel vaatleme lisaks klassikalistele sotsiolingvistilistele probleemidele slängi, mida maailma sotsiolingvistilises literatuuris tavaliselt palju ja eraldi ei käsitleta. Kuna ka eesti lingvistikas levinud lähenemised meie praegust eesmärki ei rahulda, anname seal ülevaate oma arusaamadest. Eraldi osas vaatleme ka lühidalt keelemuutuste probleeme sotsiolingvistilisest vaatekohast. Ja viimases osas seostame sotsiolektide problemaatika normikeelega. Käesoleva ülevaate esimese osas kirjutamisel on kasutatud keskseid rahvusvahelisi uurimusi ja kokkuvõtvaid õpikuid. Teise osa kirjutamisel on toetutud eesti lingvistide uurimustele ning siinse töö autori enda uurimustele, millest osa on trükis ilmunud, osa aga käsikirjalised materjalid. Teksti üldteoreetilise osa kohta on tekstiviiteid toodud ainult juhul, kui on vaja osutada mingile konkreetsele allikale või tekstikohale. Üldjuhul leiab kirjeldatavaid seisukohti
· eri murretel olid erinevad keelekontaktid · Murrete hääbumine toimus eesti keeles 20. sajandil Hääbumise põhjused: · dialekt on seotud lokaalse kultuuri ia identiteediga. Lokaalsete kultuuride ja identiteedi asendumine rahvuskultuuri ja identiteediga · dialekt on seotud suhteliselt homogeense maaühiskonnaga. Kui kultuur ja ühiskond diferentseerub, diferentseerub ka keel · moodne kultuur on seotud linnaga, kirjaliku tekstiga, normikeelega (teadus, asjaajamine jms). See toob murdesse laenud normikeelest · kirjakeel levib hariduse ja trükisõnaga. Eestis kirjakeele normingud kinnistuvad 1930. aastateks · inimeste liikuvuse suureneb ja kitsamad dialektid segunevad · sotsiaalne diferentseerumine ja sotsiaalne mobiilsus, mis soodustab talupja laste muutumist tööliseks, haritlaseks jne. · teadlik murrete hävitamine või allasurumine 3.1
annaabi.ee 
