Õppeaine: õiguse alused Esialgsed harjutusküsimused loengute kohta (teemade edasisel käsitlemisel täiendatavad) Loeng 1: Õiguse mõiste. Õiglus. Õiguse allikad. Sotsiaalne norm. Õigusnorm. Normihierarhia. 1. Õigusnormi ja sotsiaalse normi vahetegu. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Õigus normid on need sotsiaalsed normid, mis on kirjutatud seaduses
Õigusnormid käitumiseeskirjad, mis on formuleeritud õiguslausetena Positiivne õigus = kehtiv õigus Ülipositiivne õigus ehk loomuõigus (õiglus) rajatud õigluse ja eetika tiheda seose tunnetamisele, lähtub ideest "igaühele oma", mitte "igaühele võrdselt". Õigus tervikuna suunatud korra ja julgeoleku loomisele ühiskonnas. Eesmärk on selle ideaalne kujund, suunab tegevust kavandatud eesmärgi suunas, võttes arvesse ülipositiivse õiguse idee. 5. Normihierarhia põhimõte: madalamalseisvad õigusnormid peavad olema kooskõlas kõrgemalseisvate õigusnormidega. Õigusnormid sisalduvad õigustloovates ehk üldaktides (nt seadus, määrus). 6. Mandri-euroopa (ehk kontinentaal-euroopa) õigussüsteem seadusõigus Anglo-ameerika õigussüsteem pretsedendiõigus Ideoloogilised õigussüsteemid usundist või ideoloogiast lähtuvad Tavaõigussüsteemid pärimusest, traditsioonist tulenev õigus
Positiivne õigus = kehtiv õigus Ülipositiivne õigus ehk loomuõigus (õiglus) rajatud õigluse ja eetika tiheda seose tunnetamisele, lähtub ideest "igaühele oma", mitte "igaühele võrdselt". Õigus tervikuna suunatud korra ja julgeoleku loomisele ühiskonnas. Eesmärk on selle ideaalne kujund, suunab tegevust kavandatud eesmärgi suunas, võttes arvesse ülipositiivse õiguse idee. 5. Normi hierarhia põhimõte. Normihierarhia põhimõte: madalamalseisvad õigusnormid peavad olema kooskõlas kõrgemalseisvate õigusnormidega. Õigusnormid sisalduvad õigustloovates ehk üldaktides (nt seadus, määrus). 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. Mandri-euroopa (ehk kontinentaal-euroopa) õigussüsteem seadusõigus Anglo-ameerika õigussüsteem pretsedendiõigus 1
1-3 EBAKINDLUS 0- USALDUS 1 Erikson esitas oma raamatus “Childhood and society” teooria lapsepõlve arengu ja sotsiaalse keskkonna vahelistest suhetest. Ta selgitas kuidas lapse arengukeskkond (tema vanemad, nende kasvatustraditsioonid, suguvõsale omased kasvatusviisid, normihierarhia jne.) mõjutab isiksuslikku arengut. Läbi oma isiklike kogemuste (immigrant, kokkupuude erinevate kultuuridega) Mõistis Erikson, et Freudi teooriat tuleb kaaluda, võttes arvesse ühiskonnamõjutusi inimesele. Tüdruk, kes kasvab üles Siuxi indiaanlaste reservaadis, kus teda õpetatakse teenima oma tulevast kütist abikaasat on oma arengult erinev, kui seda on tüdruk, kes on