10, kus tuuakse ära mõiste ,,sotsiaalne ja demokraatlik õigusriik." Haldusõiguse printsiibid on need juhtivad põhimõtted, millest lähtuvalt kujuneb ja funktsioneerib avaliku halduse oragnistatsioon. Haldusõigusnorm nagu iga õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel, mis reguleerib abstraktse hulga juhtumeid. ST et õigusnorm kehtib umbmäärasele hulgale isikutele ja juhtudele. H-D-S struktuur Hüpotees - sisaldab faktiliste asjaolude määrangu, mille ilmnemisel tuleb normiadressaatidel õigusnormi alusel tetaval viisil käituda, nim ka juriidilisteks faktidks. Dispositsioon asjaolud, mille puhul tuleb norm rakendamisele, tulenevalt käitumisreeglist. Viimase eksimisel järgneb õiguslik tagajärg (sanktsioon). Dispositsioon on haldusõigusnormi struktruuri keskne lüli, mis määrab ära käitumisreegli, mida norm ette kirjutab, keelab, lubab või soovitab. Sanktsioon näeb ette normiga kehtestatud käitumiseeskirja rikkumise eest teatud
põhiprintsiipid, halduskontroll, -vastutus, -menetluse kord) 2) eriosa normid reguleerivad teatud üksikuid haldustegevuse valdkondi (liiklusõ, haridusõ) Haldusõigusnorm - on üldkohustuslik käitumisreegel, mis reguleerib abstraktse hulga juhtumeid. Haldusõigusnorm korraldab vahekordi, mis tekivad avaliku halduse teostamisel. Seda võib määratleda tema eseme kaudu. Haldusõigusnormi struktuur: 1) Hüpotees sisaldab faktiliste asjaolude määrangu, mille ilmnemisel tuleb normiadressaatidel õigusnormi alusel teataval viisil käituda (=juriidilised faktid). Haldusõigusnormi hüpotees vo absoluutselt määratletud. 2) Dispositsioon määrab ära käitumisreegli, mida norm ette kirjutab, keelab, lubab või soovitab. 3) Sanktsioon näeb ette normidega kehtestatud käitumiseeskirja rikkumise eest teatud sunniabinõu (nt distsiplinaar- või haldusvastutus). Mitte kõik haldusõigusnormid ei sisalda sanktsioone. Haldusõigusnormi realiseerimine:
2) eriosa normid reguleerivad teatud üksikuid haldustegevuse valdkondi (liiklusõ, haridusõ) Haldusõigusnorm - on üldkohustuslik käitumisreegel, mis reguleerib abstraktse hulga juhtumeid. Haldusõigusnorm korraldab vahekordi, mis tekivad avaliku halduse teostamisel. Seda võib määratleda tema eseme kaudu. Haldusõigusnormi struktuur: 1) Hüpotees sisaldab faktiliste asjaolude määrangu, mille ilmnemisel tuleb normiadressaatidel õigusnormi alusel teataval viisil käituda (=juriidilised faktid). Haldusõigusnormi hüpotees vo absoluutselt määratletud. 2) Dispositsioon määrab ära käitumisreegli, mida norm ette kirjutab, keelab, lubab või soovitab. 3) Sanktsioon näeb ette normidega kehtestatud käitumiseeskirja rikkumise eest teatud sunniabinõu (nt distsiplinaar- või haldusvastutus). Mitte kõik haldusõigusnormid ei sisalda sanktsioone. Haldusõigusnormi realiseerimine:
Haldusõigusnormi reguleerib spetsiifilisi suhteid, mille abil saabki määrata tema olemuse, so teda saab määratleda tema eseme kaudu. Haldusõigusenormi subjektiks on isik, kellele norm on adresseeritud. 14 A. Haldusõigusnormi struktuur Haldusõigusnormilgi on tavaliselt: 1. Hüpotees faktiliste asjaolude määrang, mille ilmnemisel tuleb normiadressaatidel õigusnormi alusel teataval viisil käituda. Siin ettenähtud sündmused või teod on juriidilised faktid, mis tekitavad, muudavad või lõpetavad haldusõigussuhteid. Hüpotees võib olla: a. Absoluutselt määratletud seal tuuakse täpselt ära juriidilised faktid. b. Suhteliselt määratletud annab juriidiliste faktide üldise iseloomustuse. Teatud juhtudel võib näida, et hüpotees puudub (1) normides, mis reguleerivad avalikku
Teatud juhtudel võivad ka nemad teha ainult seda, mis on otseselt lubatud. 2. Haldusõigusnormi struktuur Nii nagu igal õigusnormil, on ka haldusõigusnormil oma sisemine struktuur, mis koosneb tavaliselt hüpoteesist, dispositsioonist ja sanktsioonist. Iga täisväärtuslik õigusnorm sisaldab endas üheaegselt nii asjaolusid kui ka õiguslikku tagajärge. Hüpotees sisaldab faktiliste asjaolude määrangu, mille ilmnemisel tuleb normiadressaatidel õigusnormi alusel teataval viisil käituda. Neid sündmusi või tegusid, mis nähakse ette normi hüpoteesis, nimetatakse ka juriidilisteks faktideks. Juriidilisd faktid tekitavad, muudavad või lõpetavad haldusõigussuhteid. Näiteks Eesti kodaniku isikut ja kodakondsust tõendavate dokumentide seaduse järgi on igal Eesti kodanikul, kes on saanud 15-aastaseks, õigus saada pass. Siin on juriidiliseks faktiks isiku 15-aastaseks
Teatud juhtudel võivad ka nemad teha ainult seda, mis on otseselt lubatud. 2. Haldusõigusnormi struktuur Nii nagu igal õigusnormil, on ka haldusõigusnormil oma sisemine struktuur, mis koosneb tavaliselt hüpoteesist, dispositsioonist ja sanktsioonist. Iga täisväärtuslik õigusnorm sisaldab endas üheaegselt nii asjaolusid kui ka õiguslikku tagajärge. Hüpotees sisaldab faktiliste asjaolude määrangu, mille ilmnemisel tuleb normiadressaatidel õigusnormi alusel teataval viisil käituda. Neid sündmusi või tegusid, mis nähakse ette normi hüpoteesis, nimetatakse ka juriidilisteks faktideks. Juriidilisd faktid tekitavad, muudavad või lõpetavad haldusõigussuhteid. Näiteks Eesti kodaniku isikut ja kodakondsust tõendavate dokumentide seaduse järgi on igal Eesti kodanikul, kes on saanud 15-aastaseks, õigus saada pass. Siin on juriidiliseks faktiks isiku 15-aastaseks
annaabi.ee 
