tegemist võib olla ühiskonna intresside piiramisega analoogia kohaldamise järlmina. Küll aga soovitatakse õiguse analoogiat kohaldada sotsiaalõiguse suhete reguleerimisel. 50. Kollisioon tähendab, et ühte ja sama õigussuhet reguleerivad võrdselt kaks õigusnormi, kusjuures samas välistavad mõlemad vastastikku teineteist. reaalse kollisiooni tunnused on järgmised: tegemist on ühe ja sama normiadressaadiga tegemist on ühe ja sama õigussuhtega mõlemad vastuolus olevad normid on iseenesest täiel määral kohaldatavad. Kollissioonide lahendamise alustena tuntakse õigusteoorias järgmisi võimalusi: õigussüsteemis leiduvad õigusnormid, mis sätestavad kollissioonide lahendamise alused, juhud ja korra rakendatakse põhimõtet eriseadus tühistab üldseaduse hilisem seadus tühistab varasema
analoogiaga. 50. Kollisioonid õiguses. Kollisioonid ehk vastuolud õiguses. Kollisioon tähendab, et ühte ja sama õigusnormi reguleerivad ühe aegselt (võrdselt) kaks õigusnormi, kusjuures samas välistavad mõlemad vastastikku teineteist. Kollisiooni puhul on reaalselt võimatu: teha kindlaks normilooja tegelikku tahet, rakendada mõlemat normi, hüljata lahendamine ehk lõpetada menetlus alustatud teo osas. Reaalse kollisiooni tunnused on järgmised: tegemist on ühe ja sama normiadressaadiga, tegemist on ühe ja sama õigussuhtega, mõlemad vastuolus olevad normid on iseenesest täiel määral kohaldatavad. Õiguse realiseerija peab tegema ise valiku. Kollisioonide lahendamise alustena tuntakse õigusteoorias järgmisi võimalusi: 1) Õigussüsteemis (mõnes teises õigusaktis või normis) leiduvad õigusnormid, mis sätestavad kollisioonide lahendamise alused, juhud ja korra;
reguleerimisel. P.2. Kollisioonid ehk vastuolud õiguses Kollisioon tähendab, et ühte ja sama õigussuhet reguleerivad võrdselt kaks õigusnormi, mis samas kumbki välistavad vastastikku teineteist. Kollisiooni puhul on reaalselt võimatu: 1) teha kindlaks normilooja tegelikku tahet; 2) rakendada mõlemat normi; 3) hüljata lahendamine ehk lõpetada menetlus alustatud teo osas. Reaalse kollisiooni tunnused on järgmised: 1) tegemist on ühe ja sama normiadressaadiga; 2) tegemist on ühe ja sama õigussuhtega; 3) mõlemad vastuolus olevad normid on iseenesest täiel määral kohaldatavad. Õiguse realiseerija (rakendaja) peab siin tegema kindlasti valiku, aga küsimus on - milliste kriteeriumide alusel? Kollisioonide lahendamise alustena tuntakse õigusteoorias järgmisi võimalusi: 1) õigussüsteemis (resp - mõnes teises õigusaktis või -normis) leiduvad õigusnormid,
tohi seejuures üldtunnustatud õiguse põhimõtetega vastuollu minna. Kollisioon — ühte ja sama õigussuhet reguleerivad võrdselt kaks õigusnormi, mis samas kumbki välistavad vastastikku teineteist. Kollisiooni puhul on reaalselt võimatu: 1) teha kindlaks normilooja tegelikku tahet; 2) rakendada mõlemat normi; 3) hüljata lahendamine ehk lõpetada menetlus alustatud teo osas. Reaalse kollisiooni tunnused on: tegemist on ühe ja sama normiadressaadiga; tegemist on ühe ja sama õigussuhtega. Õiguserikkumine — õigussuhte subjektide selline tegu (tegevus või tegevusetus), mis on vastuolus õigusnormides sätestatud keelatud, kohustatud või lubatud käitumisega ning millega kaasnes kahjulik tagajärg. Juriidiline vastutus — õigusnormidega sätestatud ühiskondlike suhete kaitsmine riigivõimu poolt seaduses sätestatud viisil, mis toob kaasa õiguserikkuja suhtes isikliku, samuti varalise