IQ võtab arvesse nii indiviidi vaimset kui ka kronoloogilist vanust. See arvutatakse jagades vaimne iga kronoloogilise eaga ning komakohtade vältimiseks korrutatakse saadud arv sajaga (IQ = VI/KI * 100). Nii saavad inimesed, kelle vaimne iga võrdub kronoloogilise eaga IQ väärtuseks 100, mis igas vanusegrupis on ka keskmiseks tulemuseks(5). IQ mõiste on kasutusel ka tänapäeval, ehkki seda arvutatakse nüüd teisiti. Kõigepealt uuritakse välja keskmine tulemus mingis normgrupis (näiteks samaealistel lastel) ja sellele omistatakse väärtus 100. Sama grupi teistele testipunktidele omistatakse IQ väärtused selle alusel, kui palju nad erinevad keskmisest. Keskväärtusest (IQ 100) ühe standardhälbe võrra erinevaid tulemusi loetakse keskmisteks tulemusteks. Standardhälbe väärtuseks on keskmine kõrvalekalle keskmisest ja see on arvutatud nii, et umbes 2/3 inimeste tulemused oleksid keskväärtusest vähem kui 1 standardhälbe võrra kõrgemad või madalamad.
On räägitud ka IQ testide vasturääkivusest kus väidetakse, et IQ testid viitavad rassilisetele erinevustele, neid on kritiseeritud ka valiidsuse osas: nad testivad vaid teatud võimeid, jättes teised kõrvale näiteks ei arvesta nad igapäevaste väljakutsete puhul "praktilist taipu". IQ = Mental Age/Chronological Age X 100. IQ mõiste on kasutusel ka tänapaeval, ehkki seda arvutatakse nüüd teisiti. Kõigepealt uuritakse valja keskmine tulemus mingis normgrupis (naiteks samaealistel lastel) ja sellele omistatakse väärtus 100. Sama grupi teistele testipunktidele omistatakse IQ vaartused selle alusel, kui palju nad erinevad keskmisest. Keskvaartusest (IQ 100) uhe standardhalbe võrra erinevaid tulemusi loetakse keskmisteks tulemusteks. Eestis praegu enim kasutusel olevad testid on Raveni progressiivsed maatriksid, mis koosnevad ainuüksi mitteverbaalsetest ulesannetest ning mida kasutatakse eelkõige koolides,
alusel. Hindamisel individuaalsete standardite järgi on hinde üle otsustamisel määravaks õpilase individuaalsed edusammud, fikseeritud standardite puhul suhe ideaalsesse vastusesse ja normatiivsete kriteeriumide puhul kontrollitulemusen asend representatiivse valimi tulemuste jaotuses. normatiivne ehk võrdlev hindamisel sõltuvad õpilaste hinded nende õpitulemuste asendist normgrupis. Loomulikult ei hinnata õpilasi klassis üldjuhul normaaljaoutuse kõvera alusel. Küll aga tehakse seda suuremate õpilaskontingentide puhul. Näiteks fikseeritakse õpilaste õpitulemuste jaotusest lähtuvalt hindamisnormid tasemetööde ja ka riigieksamite jaoks. Et seda adekvaatselt teha tuleb teha representatiivse õpilaskontingendi katseline testimine. Ettekujutuse
IQ võtab arvesse nii indiviidi vaimset kui ka kronoloogilist vanust. See arvutatakse jagades vaimne iga kronoloogilise eaga ning komakohtade vältimiseks korrutatakse saadud arv sajaga (IQ = VI/KI * 100). Nii saavad inimesed, kelle vaimne iga võrdub kronoloogilise eaga IQ väärtuseks 100, mis igas vanusegrupis on ka keskmiseks tulemuseks. IQ mõiste on kasutusel ka tänapäeval, ehkki seda arvutatakse nüüd teisiti. Kõigepealt uuritakse välja keskmine tulemus mingis normgrupis (näiteks samaealistel lastel) ja sellele omistatakse väärtus 100. Sama grupi teistele testipunktidele omistatakse IQ väärtused selle alusel, kui palju nad erinevad keskmisest. Keskväärtusest (IQ 100) ühe standardhälbe võrra erinevaid tulemusi loetakse keskmisteks tulemusteks. Standardhälbe väärtuseks on keskmine kõrvalekalle keskmisest ja see on arvutatud nii, et umbes 2/3 inimeste tulemused oleksid keskväärtusest vähem kui 1 standardhälbe võrra kõrgemad või madalamad
annaabi.ee 
