Punkt 3 Kohtuvõimu juristiktsioonilised aktid §3 Õigusakti struktuur §4 õigusaktide kehtivus Punkt 1 Promulgeerimine, jõustamine ja jõustumine Punkt 2 Jõusolek ning õigusjõud 12 Punkt 3 Kehtivus ajas Punkt 4 Kehtivus ruumis Punkt 5 Kehtivus isikute ringi osas §5 Õigusaktide kehtivuse teoreetilised probleemid Punkt 1 Loomuõiguslikud teooriad Punkt2 Positivistllikud teooriad Punkt 3 Realistide teooriad Punkt 4 Normativistid §1 Õigusakti mõiste ja liigid Punkt 1 Õigusakti mõiste Õigusnormid vormistatakse kirjalikult ning nende süsteemne kogum koondatakse kindlatele nõuetele vastavana vormistatud dokument, mida tähistatakse terminiga õigusakt. Õigusnorm on käitumiseeskiri inimeste teadvuses, õigusaktis on needsamad käitumiseeskirjad dokumenteeritud paberkandjal. Õigusaktidel on oma nimetused (liigitähistused) sõltuvalt sellest, kas tegemist on üldaktide või
Positivistid lõid kaasaegse avaliku õiguse mõistete süsteemi põhialused. Õigusrealistide teooriad eitavad positiivse õiguse vahetut seost õigusnormi ja õigusaktiga. Õigusrealism idealiseerib objektiivse õiguse õiglast kodaldamist kui õiglase käitumise akti. Oluline pole õigusnorm, vaid just õiguse rakendamine kui tegevus. Nad eitavad kaasust. Normatiivsed teooriad Silmapaistvaim esindaja ja koolkonna rajaja Hans Kelsen, Eestis tuntuim Artur-Tõeleid Kiimann. Normativistid on nn puhta õiguse ideoloogid. Õigus tekib vaid iseenesest, ei ole mõjutatud mingitest sotsiaalsetest faktoritest ega poliitilistest seisukohtadest. Kõige aluseks on ALUSNORM - moraalse autoriteedi absoluutne allikas. Alusnorm (baasnorm) - õigusnormide ning -aktide hierarhilise ja seejuures rangelt subordineeritud süsteemi tipp ehk kõikide positiivse õiguse süsteemide vundament (A- norm). A-norm realiseerub, kui Põhiseadus kui A1 norm (tuleneb A-st) V
3.Kehtivus ajas 57 P.4.Kehtivus ruumis 57 P.5. Kehtivus isikute ringi osas 57 § 5.Õigusaktide kehtivuse teoreetilised probleemid 57 P.1.Loomuõiguse teooriad 57 P.2.Positivistlikud teooriad 58 P.3. Realistide teooriad 58 P.4. Normativistid 58 Teema 3. Põhimõisted: 58 TEEMA IV. ÕIGUSE SÜSTEEM 60 § 1. Õiguse süsteemi mõiste 60 Skeem nr 9 61 § 2.Õiguse süsteemi printsiibid erinevates õigussüsteemides 62 § 3. Õiguse süsteemi struktuur 62
Õigusrealism idealiseerib objektiivse õiguse õiglast kohaldamist kui õiglase käitumise akti. Oluline pole õigusnorm, vaid just õiguse rakendamine kui tegevus. Õigusrealistid eitavad kaasust. 14. Normativistide teooriad. Normativistide teoreetiline koolkond ja teooriad on tugevaima põhjenduse ja range loogilise süsteemsusega. Selle koolkonna rajaja ja silmapaistvaim esindaja on Hans Kelsen, Eestis aga omaaegne Tartu Ülikooli professor Artur- Tõeleid Kiimann. Normativistid on nn puhta õiguse ideoloogid. Nende arvates tekib õigus vaid iseendast, ei ole mõjutatud mingitest sotsiaalsetest faktoritest ega poliitilistest seisukohtadest. Kõige aluseks on nn alusvorm ehk moraalse autoriteedi absoluutne allikas, veel ka õiglase õiguse idee. Seega alusnorm on õigusnormide ning aktide hierarhilise ja seejuures rangelt subordineeritud süsteemi tipp ehk kõikide positiivse õiguse süsteemide vundament (seda võib nimetada A-normiks).
annaabi.ee 
