T (õhutemperatuur) = 294.15 K (temperatuur laboris) 0 T (õhutemp. Normaal.) = 273.15 K P0 (õhurõhk normaal.) = 101.325 kPa P (õhurõhk laboris) = 101.300 kPa V (kolvi mahtuvus) = 308 ml g Mõhk (õhu molaarmass) = 29 mol Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: Õhu maht kolvis normaaltingimustel: (edaspidised arvutused nõuavad normaaltingimusi, seega viin andmed vajalikule rõhule) P ∙ V P0 ∙V 0 P∙ V ∙T 0 = => V 0= T T0 P0∙ T 0 101.3 ∙103 Pa∙ 0.308 ∙10−3 m 3 ∙ 273.15 K −3 3 V = 3 ≈ 0.286 ∙ 10 m ehk 286 ml 101,325 ∙ 10 Pa ∙294,15 K Õhu tihedus normaaltingimustel:
Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). Kui normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaarruumala Vm = 22,4 dm 3 /mol, siis standardtingimustel 101325 V m=22,4 ∙ =22,7 dm 3 /mol 100 000 1 Ingliskeelne lühend STP – standard temperature and pressure tähistab siiani valdavalt normaaltingimusi 101 325 Pa ja 273,15 K. Põhilised ideaalgaaside seadused Boyle'i seadus. Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P). PV = const1.1 P1 V 2 = 1.2 P2 V 1 Charles'i seadus. Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses temperatuuriga V =¿ T const 1.3
Ühe mooli gaasilise aine ruumala nimetatakse molaarruumalaks ja tähistatakse: Vm. Et gaaside ruumala sõltub oluliselt temperatuurist ja rõhust, siis kasutatakse gaaside omaduste iseloomustamiseks standardtingimusi, Need on järgmised: temperatuur 00 C (273 K) ja rõhk 105 Pa = 1 baar. Kõikide gaaside molaarruumalad on standardtingimustel 22,7 dm3 (22,7 l). Vm = 22,7 dm3/mol = 22,7 l/mol = 22,7× 10-3 m3/mol Varem kasutati normaaltingimusi, milles rõhk oli 101325 Pa, sel juhul oleks Vm = 22,4 dm3/mol. Normaaltingimusi enam ei kasutata. 86 Gay-Lussaci seadus ehk kordsete suhete seadus. Prantsuse tealane L.J.Gay- Lussac uuris gaasiliste ainete vahelisi reaktsioone ning tõdes, et reageerivate ja reaktsioonil tekkivate gaaside ruumalad suhtuvad üksteisesse nagu lihtsad täisarvud.
täisarvud. NT: 2H2+O2=2H2O (2:1:2 -> mahuühikud) 1.7 Avogadro seadus. Normaaltingimused. Gaasi molaarruumala AVOGADRO SEADUS: kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad samal rõhul ja temperatuuril võrdse arvu molekule. Gaasiliste lihtainete molekulid koosnevad Avogadro seaduse kohaselt kahest aatomist. NT: Cl, H2, O2 jne. Et gaasi ruumala sõltub oluliselt temperatuurist ja rõhust, kasutatakse gaaside iseloomustamiseks NORMAALTINGIMUSI ( 0C (270K), 760 mmHg (1 at.=101325 Pa)) 1 mooli gaasilise aine ruumala normaaltingimustel on 22,4 l. 1.8 Aatom ja molekul. Süsinikuühik. Aatommass. Molekulmass AATOM-elemendi väikseim osake, millel säilivad elemendi omadused ja millisena element esineb liht- või liitainete molekulis. LIHTAINE koosneb ühe ja sama elemendi aatomitest. NT: Fe, O2 jne LIITAINE koosneb erinevate elementide aatomitest. NT: H2O, HCl jt.
7.1. Normaal- ja töötingimused Iga mõõtevahendi juurde kuulub pass ja rida dokumente, mis normeerivad mõõtepiirkonna(d), mõõtediapasooni, tundlikkuse, normaaltingimused, töötingimused, hoiutingimused, mõõtevea jne. Mõõtevahenditele on kehtestatud lubatud mõõtevead. Kõige tähtsam nendest on põhiviga. Põhiviga on maksimaalselt lubatud viga normaaltingimustel. Universaalseid normaaltingimusi ei ole, need kehtestatakse individuaalselt igale mõõteriistale (temperatuuri, niiskuse, õhurõhu, toitepinge vahemik jne.). Näiteks etalonnormaalelemendi puhul on lubatud temperatuurivahemik (23,000 ± 0,005)'C. Tavalistel seadmetel on see 20'C või 23'C ümbruses ± 0,1'C kuni ± 5'C. Normaaltingimustes on mõõteriist kõige täpsem. Töötingimustes lisandub täiendav viga, nn. lisaviga. Hoiutingimuste piirkonnas mõõteriistaga enam mõõta ei saa, aga mõõteriista säilimine
annaabi.ee 
