Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"normaaltasu" - 5 õppematerjali

Kokku-lahkukirjutamise näited
5
docx

Kokku-lahkukirjutamise näited

sorti, sama tüüpi Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse jrg nimisõnaga kokku, kui ta koos sellega väljendab kindlat omaette mõistet vanaema, elavnurk, kergetööstus, kaheksandiknoot, kitsasfilm, koresööt, kümmepäevak, sügavkünd, üksmeel, vanemteadur Järgneva nimisõnaga kirjutatakse alati kokku lühenenud tüvega omadussõna, samuti tegusõna tüvivorm kinnistäht, lihtsaadetis, normaaltasu, pisiküsimus, sirgjoon, lendorav, peitvara, raidkivi, rihtlatt, triivjää, tõmblukk Muutumatu sõna esineb lauses harilikult teistest sõnadest lahus kummuli paat, lokkis juuksed, valjusti (kuidas?) rääkimine, kaelakuti kõndijad · Määrsõna võib mõningatel juhtudel moodustada nimisõnaga liitsõna allüürni,, koostöö, pealkiri, püstiasend, vastukaja III. KOHANIMEDE KOLAKI

Eesti keel → Eesti keel
23 allalaadimist
Kõik reeglid kokku-lahku kirjutamisest
3
xls

Kõik reeglid kokku-lahku kirjutamisest

1.Väiketäheline eesnimeline täiend + järgnev nim. = kokku. Nt: jaaniuss, pärtlipäev, aadamaõun, eevaülikond, kadripäev. 2.Omadus-, arv- ja asesõna kirj. + järgnev nim. = kokku, KUI väljendab kindlat omaette mõistet. Nt: vanaema, uusaasta, enesekriitika, heategevus, julgeolek, kaheksandiknoot, kalliskivi, kolmnurk, kõrgepinge. 3.Lühenenud tüvega omadussõna või tegusõna tüvivorm + nim. = kokku. Nt: esmaabi, kiirrong, lühikursus, normaaltasu, nüüdisaeg, pisiküsimus, rohevetikas, rõhtpuu, sinilill, ürgmets, triivjää, tõmblukk. 4.Sõna "eri" + nim. = lahku, KUI tähendab 'erinevat, erisugust, eraldi, üksikut'. 4.1.Sõna "eri" + nim. = kokku, KUI tähendab 'spetsiaalne, eriline'. Nt: igaühele anti eri ülesanne(erisugune, teistest erinev ülesanne). Nt: talle anti eriülesanne(mingi eriline, spetsiaalülesanne). 5.Muutumatu sõna + nim

Eesti keel → Eesti keel
199 allalaadimist
Kokku-lahku kirjutamine
16
docx

Kokku-lahku kirjutamine

jaanuar, aga: head uut aastat!), elavnurk, enesekriitika, heategevus, julgeolek, kaheksandiknoot, kalliskivi, kergetööstus, kitsasfilm, kolmnurk, koresööt, kõrgepinge, kümmepäevak, mustmuld, noormees, omakasu, raskejõustik, sügavkünd, vaenelaps, vanemteadur, veerandaasta, üksmeel. Järgneva nimisõnaga kirjutatakse alati kokku lühenenud tüvega omadussõna, samuti tegusõna tüvivorm: esmaabi, kiirrong, kinnistäht, kommunaalmajandus, kõrgrõhkkond, lihtsaadetis, lühikursus, normaaltasu, nüüdisaeg, pisiküsimus, rohevetikas, rõhtpuu, sinilill, sirgjoon, siseturg, toormaterjal, tsiviilõigus, võõrkeel, välispoliitika, ühistegevus, ürgmets; heegelnõel, hõõrdketas, keerdtrepp, lendorav, peitvara, raidkivi, rihtlatt, rippsild, ronitaim, triivjää, tõmblukk. Sõna eri kirjutatakse järgnevast nimisõnast lahku, kui ta tähendab ‘erinev, erisugune; lahusolev, omaette, eraldi, üksik’; tähenduses ‘spetsiaalne, eriline’ kirjutatakse see järgneva sõnaga kokku

Eesti keel → Eesti keel
18 allalaadimist
Eesti keele reeglid
36
docx

Eesti keele reeglid

aadamaõun rääkimine, kaelakuti kõndijad kindel omaette mõiste Nt. vanaema, uusaasta, elavnurk, enesekriitika, kaheksandiknoot, kitsasfilm, koresööt, kõrgepinge, kümmepäevak, mustmuld, noormees, omakasu, raskejõustik, veerandaasta, üksmeel kokku lühenenud tüvega omadussõna, tegusõna tüvivorm Nt. esmaabi, kiirrong, kinnistäht, kommunaalmajandus, kõrgrõhkkond, lihtsaadetis, lühikursus, normaaltasu, nüüdisaeg, pisiküsimus Muutumatu sõna liitumine nimisõnaga ja liitnimisõna moodustamine Nt. allüürnik, eeskoda, kõrvalhoone, otsetabamus, pealkiri, püstiasend, tagahoov, tänapäev, vastukaja, poolthääl kolme- või enamatüvelised omaette tähendusega ühendid Nt. kuumaveeallikas, mustaveepang, mustasõstramoos, kahemehefirma, kolmepunktivise, neljasilmajutt, neljarattavedu, üheinimesevoodi, mitmeparteisüsteem, allveelaev , pealmaarajatis, ülesõelajahu,

Eesti keel → Eesti keel
74 allalaadimist
Kordamine eesti keele eksamiks
59
doc

Kordamine eesti keele eksamiks

jaanuar, aga: head uut aastat!), elavnurk, enesekriitika, heategevus, julgeolek, kaheksandiknoot, kalliskivi, kergetööstus, kitsasfilm, kolmnurk, koresööt, kõrgepinge, kümmepäevak, mustmuld, noormees, omakasu, raskejõustik, sügavkünd, vaenelaps, vanemteadur, veerandaasta, üksmeel. Järgneva nimisõnaga kirjutatakse alati kokku lühenenud tüvega omadussõna, samuti tegusõna tüvivorm: esmaabi, kiirrong, kinnistäht, kommunaalmajandus, kõrgrõhkkond, lihtsaadetis, lühikursus, normaaltasu, nüüdisaeg, pisiküsimus, rohevetikas, rõhtpuu, sinilill, sirgjoon, siseturg, toormaterjal, tsiviilõigus, võõrkeel, välispoliitika, ühistegevus, ürgmets; heegelnõel, hõõrdketas, keerdtrepp, lendorav, peitvara, raidkivi, rihtlatt, rippsild, ronitaim, triivjää, tõmblukk. Sõna eri kirjutatakse järgnevast nimisõnast lahku, kui ta tähendab `erinev, erisugune; lahusolev, omaette, eraldi, üksik'; tähenduses `spetsiaalne, eriline' kirjutatakse see järgneva sõnaga kokku

Eesti keel → Eesti keel
358 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun