maanduselektroodi, üht või mitut juhti e maandusjuhti, mis loovad juhtiva ühenduse võrgu, paigaldise või seadme mingi punkti ja maanduselektroodi vahel. Oma otstarbelt jaotatakse maandusseadmed järgmiselt: 1. kaitsemaandus, mis seisneb võrgu, paigaldise või seadme ühe või mitme punkti maandamises elektriohutuse eesmärgil; 2. talitlusmaandus, mis seisneb võrgu ühe või mitme punkti maandamises nii elektriohutuse kui ka normaaltalitluse tagamise eesmärgil; 3. võrgumaandus, mis seisneb võrgu, paigaldise või seadme ühe või mitme punkti maandamises elektriohutuse eesmärgil; 4. töömaandus, mis seisneb normaaltalitlusel pinge all olevate, kuid pinge alt vabastatud osade maandamises selliselt, et tööd saab sooritada ilma elektrilöögiohuta; 5. piksekaitsemaandus, mis kuulub põhimõtteliselt küll kaitsemaanduste hulka, kuid mida tavaliselt vaadeldakse omaette maandusliigina ja mis on vajalik
8 Joonis 8. Balti-Harku uus liin Normaalrežiimis (Joonis 9), kui Kiisa-Püssi liin on sees, on pinged lubatud piirides. Joonis 9. Normaalrežiim 9 2.5 Estlink 2 Järgmisena lisatakse võrku Estlink 2 (Joonis 10). Püssi alajaama lisatakse aktiivkoormus 600MW, mis vastab kaablile Estlink 2. Normaaltalitluse korral jäävad kõik pinged lubatud piiridesse. Kõige väiksem pinge on Tartu alajaamas – 335,48 kV. Joonis 10. Estlink 2 Kui nüüd peaks juhtuma, et välja lülitub Püssi-Balti liin, siis jooniselt 11 on näha, et kõik pinged jäävad lubatud piiridesse ja probleemi ei teki. Joonis 11. Püssi-Balti väljas 10 2.6 Sindi lisakoormus Järgmisena lisatakse Sindi lisakoormus 700/300
U CA U A B U C U B U B A Joonis 3-10 Isoleeritud neutraaliga elektrivõrgu pingete vektordiagramm Normaaltalitluse neutraali nihe UNt on leitav võrranditest I A = I CA = j C A ( U A + U Nt ) I B = I CB = j C B ( U B + U Nt ) , (3.30) I C = I CC = j CC ( U C + U Nt ) kus - nurksagedus. Avaldistest (3.29) ja (3.30) saab pärast teisendusi kirjutada [3.1] U A j C A + U B j C B + U C j CC C A + a2 C B + aCC
Kuna eelpool mainitud riigid on meist arenenumad ja kliimatingimused enam-vähem samad, siis Elektrilevi võiks võtta neilt eeskuju. See vähendaks kindlasti elektrikatkestuste esinemist. Tsiteerides konkurentsiameti järelevalvemenetluse aruannet Elektrilevi tegevuse suhtes seoses 26.- 29.01.2007 toimunud elektrikatkestusega Hiiu maakonnas [5]: ,,Tundub, et OÜ JV käidu- ja operatiivpersonali arv Hiiumaal on viidud miinimumini arvestades normaaltalitluse tingimusi, jättes sisuliselt lahendamata kuidas ja mis vahendite (tehnikaga) ning (inim)ressurssidega tagada elektrivõrgu talitlus ning rikete operatiivne kõrvaldamine eriolukordades." Erinevalt konkurentsiametist ma ei leia, et pole tagatud rikete kõrvaldamise operatiivsus, sest umbes 90 % üle 16 tunni väldanud riketest tekkisid tormide tagajärjel juuni ja detsembri keskel. Mõlemal juhul
juhtivatel osadel ja nendega vahetult ühendatud elektriaparaatidel ohu vältimiseks viivitamatult katkestada. Töö katkestamisest tuleb teavitada elektripaigaldise käidukorraldajat. Kui nähtavus töökohal on halb, ei tohi töötoimingut alustada ega jätkata. 45. Elektrivoolu toime elusolendeisse. Läbi inimese keha kulgev elektrivool võib põhjustada · lihaste kokkutõmbumist (kontraktsiooni) · südamelihase fibrillatsiooni (laperdust, virvendust) ning südame normaaltalitluse lakkamist · naha ja kudede põletust Voolu ohtlikkus oleneb nii voolu väärtusest kui ka voolukestusest Vahelduvvoolu (sagedusega 15...100 Hz) ohtlikkust inimesele näitab järgmine diagramm, mis on kehtib voolu kulgemisel vasakust käest läbi keha paremasse jalga, muude vooluteekondade puhul on ohu tõenäosus mõnevõrra väiksem. Vool läbi inimese keha on määratud puutepingega ja keha takistusega. Tavaliselt on inimese keha takistus suurusjärgus 1 kW
Elektrisüsteemis tuleb alati arvestada seadmete tõrkevõimalustega. Elektrijaamades, elektriliinidel ja jaotlates võivad tekkida lühised, kommutatsiooniseadmete ajamid võivad olla riknenud, võimsuslülitite kaarekustutuskeskkond on hävinud jne. Kuna suurimate voolude tekitajaks on lühised ja nende kaotamiseks tuleb võrgu riknenud element võimsuslüliti(te)ga välja lülitada, siis eriti suurt töökindlust nõudvates võrguosades arvestatakse olukorraga, kus võrgu normaaltalitluse ajal toimuva võimsuslüliti hoolduse jooksul oleks lülitit siiski vaja. Taolises olukorras saab lahenduseks olla vaid mingi fiidri ühendamine jaotlaga läbi kahe rööbitise võimsuslüliti. Selline võimalus tekib nn rõngasskeemide kasutamisega. Lihtsamatel juhtudel piisab ahela kaitseks ühest võimsuslülitist. Kasutada võib ühe- ja kahekordseid kogumislatte. ) Harvem kasutatakse mõisteid üks või kaks kogumislatti ja ühe- või kahekordseid kogumislattide süsteeme.
Nõutav väljundkondensaatori mahtuvus on Ir 3 C= = = 50 F. U r 10 fc 0,24 10 25000 225 Täitmaks ESR-i ja pulsatsioonivoolu nõudeid, lisatakse väljundisse rööpselt ühendatud kondensaatorid mahtuvustega 200m ja 100F. Nende kondensaatorite pinge on 100 V, mida normaaltalitluse korral ei ületata. Mõnikord on odavam kasutada täiendavat LC-filtrit, et vähendada häireid ning vältida madala ESR-iga kallite elektrolüütkondensaatorite kasutamist. Muunduri kogukaod ja kasutegur. Muunduri võimsuskaod tekivad passiivkomponentides (takistid, kondensaatorid, drosselid, trafod, jne) ja aktiivkomponentides (transistorid, dioodid, jne). Trafo südamiku ümbermagneetimiskaod (läbi dioodide VD1 ja VD2) on ligikaudu 0,2 W
annaabi.ee 
