2000 2000 Arvutused Leidsin, et ±100 ms osakaal kogu mõõtmiste arvust on 0,64 ja ±50 ms osakaal on 0,52. Selleks luges excel kõik tulemused kokku, mis on soovitud vahemikus ja jagas kogu mõõteseeria arvuga (50 -ga). Mõõteseeria standardhälbeks tuli = 132,08. Mõõteseeria keskväärtuseks sain Cx = 1947,34 ms 132,08 Mõõteseeria normaaljaotuseks sain k = = =18,79 n 50 Katsetaja ühe mõõtmise piirviga on t = t =2 k =218,79=37,58 Seega 50 mõõtmise tulemuseks koos mõõtemääramatusega on t = ( 1947,34 ± 37,58) ms. Järeldused Tulemused ei paista olema reaalsed, sest tõeline väärtus (T0) ei jää t vahemikku.
Ex=np; = npq. Normaaljaotus kirjeldab tunnust, mille keskimise taseme lähedased väärtused esinevad tihti, aga suuri kõrvalekaldeid keskimisest väärtusest on harva. Tekib*tunnuse väärtustel on olemas mingi fikseeritud keskmine tase*tunnuse väärtus kujuneb paljude üksteistest sõltumatute nõrgalt mõjuvate faktorite toimel*tunnuse väärtuste suurenemine üle keskmise taseme ja vähenemine alla keskimist taset on võrdvõimalikud. Normeeritud normaaljaotuseks nim. Normaal jaotust, mille keskväärtus on 0 ja standardhälve 1. Kolme sigma reegel: Normaalse (normaal-)jaotuse jaotuskõvera alusest pindalast jääb vahemikku keskväärtus pluss-miinus standardhälve, 68,3%; keskväärtus pluss-miinus kahekordne standardhälve, jääb 95,4%; keskväärtus pluss-miinus kolmekordne standardhälve, jääb 99,7%.
varieerub. Näiteks kui katseseerias on kõigi katsete tulemus sama, siis katsete dispersioon on null. Mida suurem aga dispersioon on, seda enam erinevad katsete tulemused üksteisest. Standardhälve ruutjuur dispersioonist. 23. Kuidas leitakse standardhälve a) Variatsioonreast? b) Sagedustabelist? 24. Mis on variatsioonkordaja? Milleks läheb seda vaja? - Standardhälbe ja keskväärtuse suhe: V=sh/ksv. 25. Millist jaotust nimetatakse normaaljaotuseks? Milliste tingimiuste korral tekib normaaljaotus? Normaaljaotus kirjeldab tunnust, mille keskmise taseme lähedased väärtused esinevad tihti, aga suuri kõrvalekaldeid keskmisest väärtusest on harva. Mõlemasuunalised kõrvalekalded on võrdvõimalikud. Normaaljaotus tekib järgmise tingimuste korral: 1. Tunnuse väärtustel on olemas mingi fikseeritud keskmine tase. 2. Tunnuse väärtus kujuneb paljude üksteisest sõltumatute nõrgalt mõjuvate faktorite
Tabel 3. Homoseksuaalide õiguste hinnangu Tabel 4. Homoseksuaalide õiguste hinnangu keskmine eri vanusgruppides keskmine eri hariduastmetel Keskmiste astakute võrdlus Kuigi sõltuvate jaotuste tunnused olid lähedased normaaljaotusele, ei klappinud need täielikult. Näiteks Kolmogorovi-Smirnovi testi alusel ei tohiks neid kumbagi 7 normaaljaotuseks lugeda. Seega uurisin mõjusid ka normaaljaotust mitte-eeldava Kruskali- Wallise testi alusel. Kruskali-Wallise testi alusel on immigrantide hinnangud erinevad olulisuse tõenäosusega alla 0,05 vanusgruppide lõikes (teststatistik 115 vabadusastmete 6 korral). Sugu on Kruskali- Wallise testi alusel eristav faktor olulisuse tõenäosusega 0,09 (teststatistik 3 vabadusastme 1 korral) ja haridustase olulisuse tõenäosusega 0,08 (teststatistik 8 vabadusastmete 4 korral). On
või lineaarsete süsteemidega, kvaliteeditehnikas hajuvuse nn jõemudeliga, metroloogias mõõtemääramatuste /halvete liitumisega jm). Normaaljaotusel on kaks parameetrit, mis ühtivad vastava juhusliku suuruse keskväärtuse ja standardhälbega ning mida seetõttu tähistataksegi ja . Normaaljaotuse olulisim erijuhtum on jaotus parameetrite väärtustega =0 ja =1, mida nimetatakse normeeritud normaaljaotuseks; seda tähistatakse X~N( 0,1). 4) Lognormaalne jaotus: tekib, kui vaadeldava juhusliku suuruse logaritm on jaotunud normaaljaotuse kohaselt: kui juhuslik suurus Y on jaotunud normaaljaotuse järgi, siis juhuslik suurus X =expY on jaotunud lognormaalse jaotusseaduse järgi. Näideteks võivad olla isikute sissetulekutega seotud jaotused (palkade jaotus, pärandi suuruse jaotus jms), organismide mahu/kaalu liigisisene jaotus või tajude logaritmilise skaalaga seotud jaotused.
aga kõvera kuju. · Mida suurem on standardhälve, seda väiksema järsakusastmega on kõver. · Kõvera ja horisontaaltelje vahele jääva pinnaosa pindala näitab, kui tõenäone on juhusliku suuruse sattumine vaadeldavale lõigule. · Ka keskmisest kaugel olevad väärtused on võimalikud, kuid vähetõenäosed. · Standardiseeritud normaaljaotus N(0,1) · Muude parameetritega normaaljaotused on võimalik teisendada standardiseeritud normaaljaotuseks Normaaljaotusega tunnuse väärtuste ulatust saab iseloomustada standardhälbega. Kolme sigma reegel: 99,7% normaaljaotuse väärtustest asub arvude -3 ja +3 vahel. Seega 99,7% normaaljaotuse väärtustest asub keskmisest +/- 3 standardhälbe ulatuses. Kahe standardhälbe ulatuses keskmisest ühes ja teises suunas paikneb 95,5% väärtustest ja ühe standardhälbe kaugusel asub 68,3%. Normaaljaotuse sagedamini kasutatavad kvantiilid: mediaan = 0
Keskmise (X) leidmiseksliidetakse kõigi isengite andmed (Σxi) ja jagatakse need uuritud isendite arvuga (n). X= Σxi/n Modaalklass: väärtusklass, kuhu jaotub analüüsitud valimist kõige enam isendeid. Nii nagu valimi keskmine iseloomustab ka modaalklass populatsiooni keskmist väärtust. Enamasti on kvantitatiivsete tunnuste väärtusi iseloomustav kõver keskmise väärtuse suhtes sümmeetriline. Sellist jaotust nimetatakse normaaljaotuseks, mille korral populatsiooni keskmine ja modaalklass langevad kokku jaotuskõvera keskele. Valimi keskmine ja modaalklass ei iseloomusta andmete hajuvust, ehk seda, kui suures ulatuses andmed keskmisest väärtusest erinevad. Valimi varieeruvus mõõdab üksikute andmepunktide hajuvust (s 2) keskmisest punktist ja seda arvutatakse: s2 = Σ (xi – X)2/(n-1) Standardhälvet (s) kasutatakse hajuvuse iseloomustamiseks ilma ruutkorrutiseta arusaadavuse suurandamiseks. s = √s2 14. Päritavus
annaabi.ee 
