Hoone kütteenergia kulu leidmine kraadpäevade järgi Kütteenergia staatiline arvutus toimub kraadpäevade alusel. Kraadpäevad kujutavad endast ööpäeva keskmise hoone siseõhu- ja välistemperatuuri vahet, mis on kuude ja aasta lõikes kokku liidetud. Kütteenergiakulu arvutamisel kasutatakse baasaasta ehk normaalaasta kraadpäevasid. Viimased on leitud antud metoodikas 1975 kuni 2004 aasta vastava piirkonna 30 aasta keskmiste väärtuste alusel. Eesti on jagatud tinglikult kuude eri piirkonda, kus vastavalt klimaatilistele erinevustele on ka erinevad välistemperatuuri kestvused. Arvutustes on soovitav kasutatud Tallinna, numbriliselt III, piirkonna kraadpäevasid. Välispiirete, külmasildade, ventilatsiooni ning infiltratsiooni soojuskadude
1.1 0.0 0.0 0.0 2+ 1 LE 1+2 LE 0.50 0.40 e 0.75 välimisi varje arvestav tegur SeadmedInimesed b Pind, mille alusel W/m2 W/m2 vabasoojused määratakse 2,4d 2 hoone või ruumi köetav pind 3d 3 hoone või ruumi köetav pind 2.4 2 med kuvada reale 32 nna ja B35 järgi Normaalaasta kraadpäevad erinevatel tasakaalutemperatuuridel kuude kaupa Tasakaalutemp. tB jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli august september 1 158 167 84 11 0 0 0 0 0 2 185 192 106 19 0 0 0 0 0 3 214 218 133 31 1 0 0 0 0
kujutatud kestvuvgraafik tundides nagu joonisel 10 ja esinemis sagedus tundide järgi. Madalamast kõrgemani. Kestvuvkõver näitab selle näite puhul et välis temp.-i 10 C o esinemis sagedus on 6000h. Konkreetse paikkonna erinevate aastate samal kuupäeval ja kellaajal võis välis temp. erineda küllalt suurtes piirides seevastu analüüsides statistilisi andmeid ehk kestvuskõveraid. Selgub, et need erinevad üksteisest väga vähe. Kusjuures igapäevases elus lähtutakse normaalaasta ja selleks on võetud 30 aastase perioodi keskmised temperatuurid. See illustreerib ühte põhi komponenti temp-de vahet. Esialgu vaatleme sellist varjanti kestvuskõvera selgitust kus vabasoojus puudub. Seda illustreerib joonis 3 lk 10E. Töö2 küsimused: 1. Mida nim sisekliimaks? 2. Loetleda kõik tegurid mis mõjutavad sisekliimat? 3. Mida kujutab endast ruumi kontrolltsoon ja milliseid nõudeid talle esitatakse? 4
Sisekliima tagamisega hooneks – nimetatakse ehitist, mille ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks kasutatakse energiat. Arvutuste aluseks võetakse kütuse või energia kogus, sooja vee ettevalmistamiseks kasutatud kütuse või energia kogus ja kasutatud elektri kogus (korterelamu üldelekter või kogu kasutatud elekter) kolme viimase aasta jooksul. Siin arvestatakse ka kliima mõju energia kasutusele – arvutatakse nn normaalaasta kraadpäevad (Eesti linnad ja maakonnad on jagatud kuude piirkonda). Energiatõhususarv – energiaklassi määramise alus. Hoone termo ülevaatus – s.t. pildistamist infrapuna kaameraga (hoone termo grafeerimine). Tuvastada soojalekkeid. Termopilt on efektiivne visuaalne abivahend energiaauditi tegemisel. Energiamärgis kehtib kümme aastat, kui vahepeal ei tehta olulisi muudatusi ega ümberehitisi. Projekteerija väljastatud energiamärgis kehtib kaks aastat.
õhu radiaatorite või -klappide paigaldus; lokaalne mehaaniline väljatõmme; värske õhu radiaatorite või -klappide paigaldus. Erinevate variantide eeliseid ja puudused on esitatud tabelis Tabel 13.4. Renoveerimislahenduste energiaarvutused on tehtud kraadpäevade meetodit kasutades. Üks kraadpäev väljendab 1 °C erinevust keskmise arvestusliku sisetemperaturi (nn. tasakaalutemperatuuri) ja ööpäeva (24 h perioodi) keskmise välisõhu temperatuuri vahel. Tallinna normaalaasta kraadpäevade arv tasakaalutemperatuuril 17 °C on 4220 C·d. Õhu soojendamisele kulunud energiakulu saab leida, kasutades valemit 13.5: n Q ( L c S t 10 i 1 6 (1 ) ) (13.5) Q õhu soojendamisele kulunud energia, MWh; L õhuvahetus, l/s; n erineva õhuvooluhulgaga perioodide arv päevas, -;
annaabi.ee 
