Kolinergilised närvilõpmed jagunevad omakorda M- ja N- kolinergilisteks, vastavalt sellele, kas atsetüülkoliiniga sarnase efekti kutsub esile muskariin (kärbestes leiduv mürgine alkaloid) või nikotiin. Atsetüülkoliini toimet postganglionaarsete neuronite postsünaptilisse membraani stimuleerib nikotiin ja efektorelundite rakkudesse muskariin. Postganglionaarsetes sümpaatilistes (v.a sümpaatilised postganglionaarsed kiud, mis varustavad higinäärmeid) närvilõpmetes vabaneb noradrenalin. Närvilõpmeid, milles vabaneb noradrenaliin, nimetatakse adrenergilisteks. Adrenergilisi närvilõpmeid jaotatakse - ja - adrenergilisteks närvilõpmeteks. - adenoretseptorite tundlikkus on suurim noradrenaliinile, siis adrenaliinile ja selle järel isoproterenoolile, - adenoretseptorite tundlikkus on suurim isoproterenoolile, selle järel adrenaliinile ja noradrenaliinile. Erutuse ülekannet närvilõpmetes on võimalik teatud ainetega blokeerida. Sõltuvalt sellest, kas
Hulkrakse organismi rakud edastavad üksteisele infot elektriliste impulsside kaudu. Elektriliste impulsside kaudu liigub ühest rakust teise aktsioonipotentsiaal. Nii toimivad silelihasrakud, südamelihasrakud. Mediaatoraine võib seostuda eri tüüpi retseptoritega. Näiteks atsetüülkoliin vegetatiivses ganglionites nikotiineegiliste kolinoretseptoritega ja efektorelundil (silelihasel ja vöötlihasel) muskariinergilise koliinoretseptoriga. Noradrenalin aga kas alfa või beeta adrenoretseptoritega. Rakkudevaheline kommunikatsioon Keemiline infovahetus põhineb signaalilainetel. Kui rakud paiknevad kõrvuti, siis võivad ühsikutel juhtudel ained tungida läbi rakumembraani otse teise rakku. Rakk võib eritada signaalainet ekstratsellulaarruumi, mõjutades sel teel lähimat naabrit. Nii toimivad närvirakud. Endokriinne regulatsioon Rakud sekreteerivad hosmoone mis satuvad vereringesse ja võivad toimida üle kogu keha
innerveeritavatele. Peale siseelundite talitlusi reguleeriva toime teostab vegetatiivne NS skeletilihaste ja meeleelundite troofilist innervatsiooni - avaldab mõju nende elundite ainevahetusele ja retseptorite erutatavusele. Veget. NS-I erutumisel eritavad neuronid ja närvilõpmed sünapsides keemilisi aineid, mida nim. mediaatoriteks (ülekandjateks). Nende vahendusel (atsetüülkoliin, epinefriin=noradrenalin) antakse erutus edasi ganglionides (sünapsides), aga samuti postganglionaarsetelt närvikiudedelt elunditele. Mediaatorite aktiivsusele avaldavad mõju hormoonid ja mitmesugused ravimid (stimuleerivad või blokeerivad). Vegetatiivse närvisüsteemi kõrgemad keskused asuvad vaheajus (hüpotaalamuses), kus on 32 paari tuumi. Need reguleerivad nii sümpaatilise kui parasümpaatilise osa tegevust ja hüpofüüsi kaudu ka endokriinset süsteemi
- Dopamiini – emotsioonide, motivatsiooni ja motoorika regulatsioon, DA retseptorid G VALGUGA SEOTUD Mesolimbiline – DA neuronid saadavad aksonid limbilisse süsteemi naalduvasse tuuma. Tasu,motivatsioon, käitumise regulatsioon, sõltuvus Mesokortikaalne – projektsioonid eesaju koorde. Õppimine, kognitsioonid, töömälu, otsustusvõime - Adrenaliin – toitumine, vererõhk, hingamise regulatsioon - Noradrenalin – sümpaatilises närvisüsteemis hormoon, ärgastus, tähelepanu, käitumuslik reaktiivsus, söömiskäitumine - Glutamaat – erutusaminohape - GABA – pidurdusaminohape - Histamiin – erutust suurendav (ärkvelolek) vastus allergiale või vigastusele, G- VALGUGA SEOTUD Kui Na+ kanalid blokeerida siis ei saa aktsioonipotentsiaali tekkida,närvirakk sõnumit ei edasta. Algab näo ja jäseme tuimusega, edasi nõrkus, treemor, krambihood lõpuks hingamine
annaabi.ee 
