Atsetüülkoliini toimet postganglionaarsete neuronite postsünaptilisse membraani stimuleerib nikotiin ja efektorelundite rakkudesse muskariin. Postganglionaarsetes sümpaatilistes (v.a sümpaatilised postganglionaarsed kiud, mis varustavad higinäärmeid) närvilõpmetes vabaneb noradrenalin. Närvilõpmeid, milles vabaneb noradrenaliin, nimetatakse adrenergilisteks. Adrenergilisi närvilõpmeid jaotatakse - ja - adrenergilisteks närvilõpmeteks. - adenoretseptorite tundlikkus on suurim noradrenaliinile, siis adrenaliinile ja selle järel isoproterenoolile, - adenoretseptorite tundlikkus on suurim isoproterenoolile, selle järel adrenaliinile ja noradrenaliinile. Erutuse ülekannet närvilõpmetes on võimalik teatud ainetega blokeerida. Sõltuvalt sellest, kas need ained takistavad sümpaatilise või parasümpaatilise efekti esiletulekut, on tegemist kas adreno- või kolinoblokaatoritega e adreno- või kolinolüütiliste ainetega. Soole närvisüsteem
neurohormoon, mis eritub koos noradrenaliiniga stressiolukorras. Hormoon on sümpatomimeetiline monoamiin, mille isoleeris ja avastas 1895. aastal poola füsioloog N. Cybulski. Adrenaliin aktiveerib adrenoretseptoreid, mida tähistatakse tähtedega ja . -adrenoretseptor, 1-adrenoretseptor , 1A, B ja D-adrenoretseptor , 2-adrenoretseptor , 2A, B, C ja D-adrenoretseptor : -adrenoretseptor , 1, 2 ja 3-adrenoretseptor .(2) -adrenoretseptorid on tundlikumad noradrenaliinile, seejärel adrenaliinile ja siis isoproterenoolile(IPR). -adrenoretseptorite stimulatsioonil kutsub esile naha ja limaskestade veresoonte ahenemise, silmaava laiendaja-ja karvapüstitajalihase kontraktsiooni ja insuliini sekretsiooni pidurdumise.(2) 2-adrenoretseptorid on aga tundlikud isoproterenoolile, seejärel adrenaliinile ja noradrenaliinile. -adrenoretseptoritest 1 adenoretseptorid asuvad müokardis ja
Tal on kahetine toime, neuromediaatorina soodustab ärkvelolekut, melatoniini kaudu unisust. Melatoniin – sünteesitakse käbinäärmes serotoniinist, produktsioon sõltub pimedusest ja on max kella 2-4 ajal öösel. Põhirolliks on une ja ärkveloleku regulatsioon (unehormoon). Osaleb ööpäevase rütmi regulatsioonis. Ta on võimeline inhibeerima neurotransmitterite (dopamiin, GABA) sünteesi ja on ka antioksüdant. Katehhoolamiinid – üldnimetus dopamiinile, noradrenaliinile ja adrenaliinile. Nad töötavad ülekandeainetena, mis vahendavad pidurdust või erutust kas KNS-s või perifeerias. Adrenaliin ja noradrenaliin töötavad väljaspool närvisüsteemi süsivesikute ja lipiidide metabolismi regulaatoritena. Vabanevad vastuseks hüpoglükeemiale, füüsilisele tööle, külmale, ehmatusele ning intensiivistavad glükogeeni ja triglütseriidide katabolismi ning glükoneogeneesi. Intensiivistavad ka südametegevust ja tõstavad vererõhku. 14
Kõik reganglionaarsed jätked ei lõpe piirväädis, vaid lähevad elundite läheduses paiknevatesse närvipõimikutesse, kus on teiste neuronite kehad Asukohad? Erutusülekande preganglionaalselt postganglionaalsele on vahendatud mediaatori atsetüülkoliiniga Adrenoretseptorid noradrenaliini või adrenaliini vastu tundlikud; jagunevad alfa- ja beetaadrenoretseporiteks; alfaretseptorid on tundlikumad noradrenaliinile, beetaretseptorid aga adrenaliinile; alfa1, alfa2, beeta1, beeta2, beeta3 Erutust stimuleerib emotsionaalne ja füüsiline pinge Sümpaatilise NS toimed ja erutuse efektid organismis: Mõju veresoontele pole kõigile veresoontele ühesugune; naha ja limaskestade veresooned ning siseelundite veresooned ahenevad sümpaatilise erutuse korral, skeletilihaste ja ajuveresooned ning pärgarterid (?) aga laienevad; peenise ja kliitori
täitumist - nahas tekib karvapüstitajalihaste kontraktsioon Kuna sümpaatilises NS-s on mediaatoriteks postganglionaarse neuroni ja efektorelundi vahel noradrenaliin või adrenaliin, nim neid sünapseid ● ADRENERGILISTEKS SÜNAPSITEKS ja vastavaid retseptoreid ● ADRENORETSEPTORITEKS - need jaotatakse - alfa- ja beeta-adrenoretseptoriteks - vastavalt nende tundlikkusele reageerida adrenaliinile, noradrenaliinile ja isoprotenoonile (sünteetiline aine) PARASÜMPAATILISES NS-s on MEDIAATORAINEKS vaid ● atsetüülkoliin pikk!!! atsetüülkoliin ★ _____________< ★ ____________< I neuron II neuron EFEKTOR preganglionaarne närvikiud postganglionaarne närvikiud atsetüülkoliin