.1946.aasta augustis saadeti ta Saksamaale Hamburgi lähedale Lauenburgi allohvitseride kooli. Saabunud tagasi Heidelaagrisse SS-unterscharführeri auastmes algas tema tõsine sõjamehe elu. Esialgu saadeti Neveli alla. Seal oligi ta esimene kord surmaga silmitsi. Ühe lahingu ajal lõhkes Haraldi lähedal granaat. 28 kildu, mõned väikesed kui tanguterad tungisid talle jalga ja selga. Kuid mees ei olnud päevagi laatsaretis. Killud nopiti pintsettidega välja, sidemed peale ja käis küll. Üks suurem kild on tema sisse igaveseks, mälestuseks Neveli lahingust. 1944. aasta 19. veebruaril saabus Nugiseks koos väeosaga Narva rindele. 1944. aasta 1. märtsil Narva rindel Vaasa sillapea Punaarmeelt tagasi vallutamisel üles näidatud vapruse eest autasustati Harald Nugiseksi 27. veebruaril 1944 II klassi ja 7. märtsil I klassi Raudristiga ning 20. aprillil Raudristi Rüütliristiga.
teda võib istutada põõsaste, puude varju või veekogu äärde. Sobib kasvama ka põõsaste alla ja ümbrusse. Kaunis püsik moodustab kiiresti tumerohelistest lehtedest ja nende kohal kõrguvatest lõhnavatest õitest padjandi[3]. Eriti populaarne oli see taim 19. sajandil, mil seda kasvatati peamiselt lõikelilleks. Ükski endast lugupidav seltskonnadaam ei väljunud kodust ilma kannikesekimbuta[4]. On teada, et 1874. aastal nopiti Lõuna-Prantsusmaal kuus tonni kannikeseõisi[5]. Euroopa maamõisates oli kombeks kasvatada kannikesi suurtes anumates, mis toodi talveks sisse, et taimi talvel ajatada[4]. Ainüksi Windsori palee aias kasvatati 3000 taime kuningliku perekonna ja õukonna tarbeks[5]. Ravimtaimena Ravimiks kasutatakse õitsemise ajal korjatud maapealset ürti. Peamiseks toimeaineks on rutiin, mida õitsemisaegsetes lehtedes on kuni 0,13%, lisaks
ka vana Laadogas. Vana Laadoga uurimisega alustas Repnikov, avastas ruttu vana Laadoga asula, viikingitega seotud leide jne. Novgorodi kaevamised hakkasid pihta 1932. aastal ning esimeseks arheoloogiks, kes seal kaevas oli Artšihovski, enne seda olid suuremad kaevamised just vana Laadogas. 1930. aastatel olid kõige kõrgemal tasemel keskaegsetest linnadest Rootsi linna Lungi uurimine. Küllalt hea metoodikaga nopiti kõik leiud välja ning sealt algas ka süstematiseeritud linna leidude uurimine. Sõja ajal jäi linnaerholoogia soiku, kuid Inglismaal olid mõningad arheoloogid, kes juba sõja ajal kogusid linnade pommiaukudest arheoloogilisi leide. Korralikke kaevamisi ei olnud, kuid 1943-1944 aastatel fikseerisid pommide alla jäänud ehitisjäänused, tehti jooniseid ning korjati leide. Süstematiseeritud kaevamisi otseselt läbi ei viidud. Pärast sõda algas
kehast välja. Aga miks on tarandites ainult ehted, mitte tööriistad ja relvad? Võib-olla on ka siia jõudnud ettekujutus, mis oli ka Rooma ajal valitsenud: hauatagune elu on tore ja lõbus elu, siis põhiliselt pidutsetakse. Seepärast olid inimesed uhkelt ehitud ja nad said kohe teispoolsusesse jõudes laua taha istuda, süüa ja pidutseda. Kalmetes on avastatud ka rohkesti savinõude kilde, võib-olla oli seal toit sees. Kui põletamine toimus kuskil eemal, siis nopiti tuhk ja asjad välja. Võib-olla viidi asjad kalme savinõudega, mis jäeti sinna või visati puruks isegi. Mõnes tarandkalmes on savinõud veidi hilisemad kui need matused. Kui varem olid kalmetel igast rituaalid ja värgid, siis võis see ka jätkuda ja sealt sattusid savinõukillud hauda. Kalmetes on leitud ka mitmeid loomaluid, veise, lamba, kitse. Kas pandi surnule kaasa toitu või on need jäänused hilisematest söömingutest. Kuna luud ei ole
vastavuses, kooskõlas Suurim inimese voorus on kaastunne Jaapani budism Enne Hiina mõjutusi usuti kami'desse ehk hingeolenditesse, kes võivad elutseda kõikjal; tihti veidrates, suurtes puudes ja kivides. Ka esivanemate hingi peeti kami'deks. Kamid võivad olla nii head kui kurjad, on väga voolavad ning võivad transformeeruda. Taosim, Konfutsionism ja Budism jõudsid Hiinast Jaapanisse 5. saj igaühest nopiti midagi. Jaapanis tekib sünkreetiline maailmapilt (kami = buddha = hotoke). Leiti vasted eri ususüsteemide vahel samad olendid, ideed, kuid erinevad nimetused. Keskajal hakkas arenema Jaapani oma budism. Tekkisid mitmed koolkonnad, sh. Puhtamaa budism ja Zen- budism. Jiriki ehk enda jõud mediteerimine ja enesearendus, eesmärkide poole püüdlemine ja enesega töötlemine, et saada heaks ja pääseda
annaabi.ee 
