Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"noorusluules" - 5 õppematerjali

Viivi Luik
10
pptx

Viivi Luik

Viivi Luik Kristin Laas 11.B Tõrva Gümnaasium Lühidalt elust  VIIVI LUIK on sündinud 6. novembril 1946. aastal Viljandimaal, Eestis  Õppis Tänassilmas algkoolis, Kalmetu 8-kl. koolis ning Tallinna kaugõppekeskkoolis 1965-1967.  Töötas raamatukoguhoidjana, masinakirjutaja ja arhivaarina  1967. aastast kutseline kirjanik  Esikkogu „Pilvede püha“ 1965  Noorusluules domineerib tundelüürika  Vormis eelistab vabavärssi ning liivilikku ja haikulikku lühidust  1985. aastal kirjutas romaani „Seitsmes rahukevad“, milles kujutatakse sõjajärgseid aastaid lapse silmade läbi  Lisaks luuletamisele tegeleb ta ka lastekirjanduse kirjutamise ja luulete tõlkimisega Teosed  "Pilvede püha" (luulekogu, 1965)  "Taevaste tuul" (luulekogu, 1966)  "Hääl" (luulekogu, 1968)  "Leopold" (lasteraamat, 1974)

Kirjandus → Kirjandus
5 allalaadimist
Anna Haava
11
doc

Anna Haava

sest aeg ei iial seisata... Eest ära! Anna Haava loomingu tähtsus 8 Eesti luule ajaloosse on Haava jätnud püsiva jälje kõigepealt intiimsete tundmuste tõlgitsejana. Tema armastus ja igatsuslaulud maailma inimsüdame vahetu elamuse kaudu. Haava pärandas eesti luulele põhjamaiselt karge ja puhta lembelüürika, milles armastus on lahutamatult ühendatud inimhinge helgete õnne- ja iluigatsustega. Vormi osas saavutas Haava oma noorusluules väljapaistva musikaalsuse. Tema looming on saanud suureks sõnadesalveks heliloojatele. Miina Härma on selle andunuimaks ja sügavaimaks muusikaliseks tõlgitsejaks; ta on loonud ,,Luuletuste" vihikuile üle 20 viisi, nende hulgas sedöövrid ,,Kõik kallile", ,,Küll oli ilus mu õieke", ,,Kui sa tuled, too mull lilli" ja ,,Ei saa mitte vaiki olla". M. Härmale järgnevad Haava luule viisistamisel M. Saar ja K. Türnpu, tema tekstid on inspireerinud veel E. O ja, M. Lüdigit, J

Eesti keel → Eesti keel
7 allalaadimist
Anna Haava
11
doc

Anna Haava

Ilma nõudliku valikuta on siia koondatud erisuguse tasemega üksteist pala. Sümpaatse ning lootustandva teosena meenutati ,,Väikesi pilte" veel aastakümneid hiljem ja kirjanikul soovitai oma mälestuste kirjapanemist jätkata. 30-ndate aastate keskel püüdiski Haava anda lisa samas laadis, kuid segavask teguriks sai kontsentratsiooni nõrkus. Mälestustekangas valgus laiali kõrvalistesse üksikasjadesse ja on säilinud 600-leheküljelise käsikirjana. Vormi osas saavutas Haava oma noorusluules väljapaistva musikaalsuse. Ta looming on saanud suureks sõnadesalveks heliloojatele. Anna Haava luulekogud- ,,Luuletused"1 1888; ,,Luuletused"11 1891; ,,Luuletused" 111 1897; ,,Lained" 1906; ,,Ristilained"1910; ,,Meie päevist"1920; ,,Luuletuskogu"1924; ,,Siiski on elu ilus" 1930; ,,Laulan oma eesti laulu"1935; ,,Luuletused"1954; ,,Nõmmelill"1964; ,,Väike luuleraamat" 1968 Romantilise isikuluulega avas Haava sajandilõpu lüürikas uusi perspektiive

Eesti keel → Eesti keel
57 allalaadimist
Marie Under
18
doc

Marie Under

Sügavusi ja kõrgusi leidub Underi värsis ka hilisematel aastakümnetel, tema loominguline vitaalsus pole raugenud hilisluulegi ääremail. Kuid ometi on eriti 1920. aastate teise poole loomingul olnud eriline tähendus eesti luule järgnevas arengus ­ Betti Alveri, Kersti Merilaasi, Debora Vaarandi, Minni Nurme ja teiste kasvuaastaid on toitnud eriti see osa Underi luulevaramust. 1930. aasta värsiloomingus leiame rea sonette, millist värsivormi Under oma noorusluules eriti soosis. Underi hilissonett, sageli filosoofilise põhikoega, on varasemast struktuurikindlam, rikas mõttevarjunditelt. Teravaraamiliseks sonetiks on vormitud piibli aineid ­ ,,Aadam", ,,Deliila", ,,Maria-Magdaleena", ,,Taaveti kannel". Mitmekülgse sisurikka lüürilise ning lüroeepilise luule loojana tõusis Marie Under oma kõrgperioodil eesti värsiloomingu esirinda. Välja kujunenud oli individuaalne stiil. Kui Underi varasema lüürika stiil oli veel

Kirjandus → Kirjandus
145 allalaadimist
Eesti kirjanduse ajalugu I
9
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

Jakob Pärn Rahvusliku liikumise aja põrgu!" J. Tamme mitmekülgne luulelooming, mis viljakaim jutukirjanik Jakob Pärn pärineb Põhja- paremas osas tugineb rahvaluulele, peegeldab Tartumaalt. Kirjanduslikku tööd alustas Pärn juba huvitavalt alanud murranguid realismi eesti Tartu õpetajate seminari kasvandikuna. 1868. kirjanduses. Haava Anna 1864 -1957, Eesti NSV aastal kirjutas ta oma esimese raamatu «Mõistlik rahvakirjanik. H. noorusluules «Luuletused on majapidaja ja lastekasvataja», mis ilmus trükist põhiline armastuslüürika. Kogus «Lained» liituvad järgmisel aastal. Autori teistest praktilise sihiga sügavalt isikliku tundeväljendusega kirjatöödest võiks veel nimetada metoodilist ühiskonnakriitilised teemad ja humoorikad käsiraamatut «Kirjalikud tööd koolis ja kõdu» . rahvaelupildid

Kirjandus → Kirjandus
174 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun