naise seksuaalset veetlust. Naisel polnud abikaasalt oodata emotsionaalset tuge ega lugupidamist ning Sappho lõpetas oma elu enesetapuga. c) Anakreon. Mis murdes kirjutas? Millest kirjutas? Mida tead tema elust? Mis iseloomustab tema luulekeelt? Mida tähendab anakreontiline luule ja kes seda on viljelenud? Kirjutas joonia dialektis. Kirjutas sümpoosionide luulet veinist ja kaunitest neidudest-noorukeist, kirjeldas nooruse naudinguid ja kurtis vanaduse vaevade üle. Tema luules puudub Sapphole ja Alkaiosele omane isklikkus ja kirg. Ta kirjutas elegantset, mänglevat luulet, ka tundeid käsitles naljatlevalt. Elust: sündis ja suri Väike-Aasias Joonia provintsis. Oli juba noorena kuulus vaimuka ja lõbusa naistekütina. Polykrates, Samose türann, kutsus ta enda õukonda ja oli tema vastu, vastutasuks kirjutas Anakreon talle oode. Anakreon oli üldse ülikute seas populaarne ja
Vahelduv edu saatis romantilis-sümbolistlikke draamasid ("Laul õnnest", 1913; dramaatilised visandid "Sinihallik" ja "Sootuluke", 1919). Emotsionaalselt tihe on traagilise elutundega, sümbolistlike sugemetega proosa ("Kirjutatud on ...", 1914, hilisemais trükkides "Soo"; "Kirjad Maariale", 1919; "Karavaan", 1920). Tähtsal kohal Lutsu loomingus asub sentimentaal-naturalistlik linnaaineline proosa: süzeelt ja tüübistikult lähedased nõtke psüühikakujutusega jutustused noorukeist ("Andrese elukäik", 1923; "Õpilane Valter", 1927; "Väino Lehtmetsa noorpõlv", 1935), melodramaatilised moraali- ja karskuseteemalised jutustused ("Iiling", 1924; "Olga Nukrus", 1926; "Udu", 1928; "Pankrott", 1929) ning tragikoomilised ja grotesksed jutustused agulielust ("Tagahoovis", 1933; "Vaikne nurgake", 1934). Ta on avaldanud ka "Mälestuste" sarja (13 köidet, 19301941, sealhulgas "Vanad teerajad" 1930, "Talvised leed" ning "Läbi tuule ja vee" 1931, "Vaadeldes rändavaid
1920. aastatel oli Oskar Luts viljakas autor, kirjutas ajalehtede joonealustesse järjekindlalt väikekodanlikku linna- ja olesklevat agulielu aasivaid vesteid. Vesteline laad ja memuaarne aines leidsid väljenduse raamatus "Tulilill" (1924). Oskar Luts avaldas mitu sama miljööd kujutavat sentimentaal-naturalistlikku linnaainelist romaani, mis on süzeelt ja tüübistikult lähedased nõtke psüühikakujutusega jutustused noorukeist "Andrese elukäik" (1923), "Õpilane Valter" (1927), "Väino Lehtmetsa noorpõlv" (1935). Melodramaatilise põhikoega moraali- ja karskusteemalised jutustused "Iiling" (1924), "Olga Nukrus" (1926), "Udu" (1928) "Pankrott" (1929) ning tragikoomilised ja grotesksed jutustused agulielust "Tagahoovis" (1933) "Vaikne nurgake" (1934). Neis kõigis olid kesksel kohal saatusega leppimise meeleolud kangelase nurjunud taotluste taustal. Omaaegne
haiget. Lõpuks Akõlbai (ehk Abiss) siiski tunnistas oma haigust. Suuremeelne neiu oli ikka nõus temaga abielluma. 43 Abai pahatahtlik vend Takezan koordineeris võimude usaldusmehest valluvanemana ebaõiglaselt maksukogumist. Abai esitas kubernerile maksukuritarvituste kohta raporti. Seepeale kaebas tema sugulane Urazbai Abai peale kubernerile. Abai lükkas kuberneri juures endavastased kaebused ümber. Seejärel määras kuberner Abai biide kokkutuleku üheks juhiks. 44 Üks noorukeist märkis Abaile: ära sega Azimbai ja zigitekkide tülile vahele, värsid kannatavad. Abai: las värsid kaovad hoopiski, neile on vaja rahu. Abai ja pereelu. Abai hakkas kasvatama kasulast. Tema kaks poega surevad kopsutuberkuloosi. Abai hakkab kasvatama ka nende lapsi. Surevas ka Abai mõttekaaslased, kelle surma järel tunneb Abai, et tema päevad on loetud. Ning varsti pärast seda ta surebki. Abai ja usk. Abai tutvub linnas mulla Sarmollaga, kes tahab lapsi usuhullustusest vabastada
Unenägude analüüs ja seletamine on psühhoanalüütilise traditsiooni kohaselt üks psühhoanalüüsi põhimeetodeid. 2. Unenägude infotöötluse hüpotees Unenägu on jätkuv infotöötlus ajus ("koristamine" ja "korrasoleku kontroll") 3. Unenäo mälufunktsioonide hüpotees Unenägu organiseerib infot meeldejätmiseks (KSL uni pikeneb õppimisperioodidel) 3.4. Unehäired Luupainajalik unenägu Öine kabuhirm Uneskõndimine Voodimärgamine (5 % lastest, noorukeist) - kõik seoses une sügavaima staadiumiga Unelmad (unelemine) - unenägu päeva ajal © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 85 Insomnia (a) uinumisraskused, (b) kaebused une sügavuse ja piisava kestuse puudumise üle Uneapnoe - hingamishäired magamise ajal Laste äkksurma sündroom