Kõige tähtsam ülesanne on tegelemine lastega nende igapäevaelus, et leevendada ja ennetada sotsiaalse tõrjutuse ilminguid, võidelda koolivägivallaga. Sotsiaalpedagoog sekkub vajadusel kooli ellu, tegutseb koostöös kooli juhtkonnaga ja õpetajatega. Teeb koostööd lapsevanematega, aidates luua tiheda sideme kooli ja kodu vahel. Koolikohustuste mittetäitmine ohustab lapse tulevikku, nii emotsionaalses arengus, kui ka toimetulekus täiskasvanuna. Seda on hästi näha Noorteseire aastaraamatust 2012, mille teemaks on noorte sotsiaalne kaasatus ja selle vastand noorte tõrjutus. Raamatus on välja toodud, et koolitõrge on tõsine pedagoogiline, psühholoogiline ja ka ühiskondlik probleem, mis viib tulevikus probleemideni tööga ja sotsiaalse kaasatusega. Noorte ühiskonna kaasav tegur on tööturul osalemine ja töö puudumine vähendab nende sotsiaalseid kontakte ja osalemist ühiskondlikus elus. Kõrge noorte töötuse määraga riigid on:
Riskikäitumise liigid • suitsetamine • alkoholi (liig)tarvitamine • uimastite proovimine/tarvitamine • kaitsmata seksuaalvahekord mitteusaldusväärse partneriga • liikluseeskirjade eitamine • ohutusvahendite kasutamise etiamine • ohutusreeglite eitamine jt Statistika andmed – Suitsetamine 2011. aasta andmetel ei suitsetanud 60% noortest, 10,5% on suitsetamisest loobunud, 7,8% suitsetab mõnikord ning 21,9% on igapäevasuitsetajad, kellest suurem osa on mehed. (Noorteseire aastaraamat 2012) Statistika andmed – Alkohooli tarbimine Alkoholi tarbimine on ohtlikult populaarne. Kolmandik (33,5%) 15–24-aastastest noortest tarvitab vähemalt kord nädalas alkoholi, 30% kaks-kolm korda nädalas ja 14,6% üks kord 30 päeva jooksul. Vaid 22% noortest ei tarvita üldse alkoholi. Mehed tarbivad alkoholi sagedamini kui naised. (Noorteseire aastaraamat 2012) Statistika andmed – Narkootikumid Paikkonna tervisemõjurite uuringus küsiti noortelt, kui lihtne on
ärimees. •Klassikaline boheemlane eirab ühiskonna norme ja elab oma väärtushinnangute järgi, uusboheemlane üritab olla ka nö etableerunud ühiskonna reeglite järgi edukas. Suur osa tänastest noortest Eesti ja IdaEuroopa intellektuaalidest ja loominguliste püüdlustega inimestest üritab neid pooli omavahel kombineerida. Noorteseire projekt (vt ka www.noorteseire.ee) Noorsootöö seiresüsteemi arendamine ja rakendamine (SA Poliitikauuringute Keskus Praxis) • Eesmärgiks selgitada välja, milline on noorte olukord teiste ühiskonnaliikmetega võrreldes ning millised probleemid ja väljakutsed meie noorte ees seisavad. • Noorteseire on loodud teadmuspõhise noortepoliitika edendamiseks. Noorte eluolu puudutavad uuringud ja analüüsid leiab noorteseire andmebaasi kodulehelt.
Lapse õiguste konventsioon (1991). Riigiteataja II. 1996, 16, 56. Martinson, M. (2013). Noorsootöö noorte inimõiguste tagajana. Austraalia Noorsootöö seadus. (2010). Riigiteataja I. 2010, 44, 262. Rootsmann, M. (2007). Inimõigused noorsootöötajate tõlgendusel. [2015, aprill 5]. http://teoloogia.ee/wb/media/loputood/2007/M.Rootsmann_loputoo.pdf 11 SA Poliitikauuringute Keskus Praxis (2012). Noorteseire aastaraamat : noored ja noorsootöö. [2015, aprill 5]. http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Projektid/Haridus/noortseire2011.pdf Õiguskantsler (2015). Lasteombudsman. [2015, aprill 5]. http://lasteombudsman.ee/ 12
annaabi.ee 
