1932 Rakveres velskri tütrena Oli abielus lastekirjanik Eno Rauaga. Nende lapsed on Rein Raud, Piret Raud, Mihkel Raud. Haridus Koolitee algas 1939 Järvakandis jätkus Tallinna Õpetajate Seminaris Tallinna Õpetajate Instituudis Tallinna 8. Keskkoolis. 19501950 õppis Tartu Riiklik Ülikooli ajalookeeleteaduskonnas, mille lõpetas soomeugri keelte alal. Karjäär Töötanud Eesti Riiklikus Kirjastuses laste ja noorsookirjanduse toimetajana 195560 Eesti Televisioonis laste ja noortesaadete toimetajana 196067 seejärel kutseline kirjanik ja tõlkija. Kirjutanud 30 lasteraamatut, proosat ja luulet täiskasvanutele tõlkinud ungari keelest tegutsenud publitsistina ja lastekirjanduse kriitikuna. Alates 1974 Kirjanike Liidu liige. Looming Kirjutanud kunstmuinasjutte, noorsooraamatuid, reisikirju, lühilugusid ja muinasjutte väikelastele. Tema teoseid on tõlgitud inglise, saksa, vene, tsehhi, soome, jaapani jt. keeltesse, korduvalt lavastatud ja ekraniseeritud. Looming
aprillil 1932 Rakveres) on eesti lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija. Sündinud Rakveres velskri tütrena. Koolitee algas 1939 Järvakandis, jätkus Tallinna Õpetajate Seminaris, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 8. Keskkoolis. 1950-1955 õppis Tartu Riiklik Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas soome-ugri keelte alal. Töötanud Eesti Riiklikus Kirjastuses laste- ja noorsookirjanduse toimetajana 1955-60 ning Eesti Televisioonis laste- ja noortesaadete toimetajana 1960-67, seejärel kutseline kirjanik ja tõlkija. Kirjutanud 30 lasteraamatut, proosat ja luulet täiskasvanutele, tõlkinud ungari keelest, tegutsenud publitsistina ja lastekirjanduse kriitikuna. Alates 1974 Kirjanike Liidu liige. Oli abielus lastekirjanik Eno Rauaga. Kirjutanud kunstmuinasjutte, noorsooraamatuid, reisikirju, lühilugusid ja muinasjutte väikelastele. Tema teoseid on tõlgitud inglise, saksa, vene, tsehhi, soome, jaapani jt. keeltesse, korduvalt
21,7%, mis oleks märkimisväärne potentsiaalne auditoorium, kellele luua spetsiifilisemaid saateid (Eesti Noorsootöö Keskus, 2015). Seda enam, et ERR toob ka oma arengukavas välja, et nende eesmärgiks on kõnetada kõiki ühiskonnas esindatud gruppe ja temaatikaid (Eesti Rahvusringhääling, 2013). Kui vaadata näiteks ETV2 programmi, siis väga suures ülekaalus on lastesaated ning noored on selgelt tagaplaanile jäänud (Kava.ee, 2015). Arvan, et lastesaadete arvelt annaks noortesaadete vähemus viia omavahelisse proportsiooni ning siis täidaks ERR selgelt oma kohustusi ja eesmärke. Usun, et üheks põhjuseks, miks ERR pole noortele piisavalt palju tähelepanu pööranud, on see, et noorte huvi televisiooni ja raadio vastu peetakse üha langevaks ja seetõttu eeldatakse auditoorium väga väikseks (Uuring:nutiseade asendab järk-järgult televiisorit, 2014). On fakt, et televiisori vaatamine on kõnealuse sihtrühma seas aina vähem populaarne, kuid samas pole
mõnu. AINO PERVIKU ELULUGU Pervik, Aino (kodanikunimi Raud), lastekirjanik, proosakirjanik, luuletaja ja ilukirjanduse tõlkija. A. Pervik sündis 22. aprillil 1932. aastal Rakveres velskri perekonnas. Keskhariduse sai Tallinnas, õppis 1950-1955 Tartu Riiklikus Ülikoolis aj. – keeleteaduskonnas, lõpetas soome- ugri keelte erialal. Töötanud 1956, 1960 aastatel Eesti Riiklikus Kirjastuses laste – ja noorsookirjanduse toimetajana, aastatel 1960-1964 Televisioonistuudios laste ja noortesaadete toimetajana ( E. Nirk, … 1975: 270). 3 Kirjaniku tegevust alustas retsensendina „Edasis“, 1950-ndate aastate lõpul kriitikuna tegev pidevalt. Avaldanud sisukaid artikleid ja ülevaateid lastekirjanduse kohta, samuti probleemitihedalt publistikat sotsiaalsetel teemadel ( O. Kruus, … 1995 ja 2000: 405). „Sirbi ja Vasara“ veergudel tõestab Aino Pervik, et ta ise on võimeline täitma nõudeid
ajakirjanike koolitamisel, Marjust kaugõppija. Et ülikooli kimbutas ruuminappus, pidasin loenguid tihtipeale toimetuses, väikesele rühmale koguni tööstus- ja põllumajandusosakonna toas. Nõnda ka sel korral, kui jutuks olid majandusküsimused ajakirjanduses. Üks nääpsuke prillitet noorik oli varmas küsimusi esitama ja kaasa arutlema. Ta tuli välja huvitava mõttekäiguga, mida oli just mingist venekeelsest artiklist lugenud. Mina ei olnud lugenud. Marju oli ametis Eesti Raadio noortesaadete toimetuses ning sulge teritanud kirjanduskriitikuna. 5 Sestap avaldas tema lugemus ja orienteerumine valdkonnas, mida õrnem sugu üldiselt puru-igavaks pidas, loomulikult muljet ning jäi meelde. Hiljem olen sobival hetkel ikka meenutanud, kuidas muna õpetas kana.Faktid Marju Lauristini kohta Haridus: Tartu Ülikool, eesti filoloogia, ajakirjanduse eriharu cum laude 1966 Teaduskraad: Filoloogiakandidaat Teaduskraadi välja andnud asutus: aasta Moskva Ülikool 1976
Noorus onn seega teatav sihtgrupp. 80ndatel nooruslikkus ümber-defineeritav (vrd 12-24 70-80ndatel, ja 18-34 praegu). Kaabeltelevisiooni levik. Noored ei ole mitte väärtuslik reklaamimüügiargument, vaid ka auditoorium, mille käitumist loodetakse ette aimata ja kes ütlevad, kuidas järgnevatel aastatel telekat vaadatakse. Enam ei tehta noorteprogramme vaid nooruslikke programme. Teeme programme inimestele, kellel ei ole palju kohustusi (nii ütles BBC noortesaadete peatoimetaja Janet Street-Porter Seega noored ise defineerivad ennast mitte selle järgi, ,,kes" nad on, vaid selle järgi ,,kus" nad on (Turkle 1986) meediakasutamine, reisimine, millised peod. ,,Pinballis oli rõhk pallil, praeguses pacmanis oled sa suu" ehk meedia haarab noori palju rohkem endasse. Ja oluline on, et noored tõepoolest identifitseerivad ennast, see on nähtav, see on protsess. ,,Loomulik"
Noorus onn seega teatav sihtgrupp. 80ndatel nooruslikkus ümber-defineeritav (vrd 12-24 70-80ndatel, ja 18-34 praegu). Kaabeltelevisiooni levik. Noored ei ole mitte väärtuslik reklaamimüügiargument, vaid ka auditoorium, mille käitumist loodetakse ette aimata ja kes ütlevad, kuidas järgnevatel aastatel telekat vaadatakse. Enam ei tehta noorteprogramme vaid nooruslikke programme. Teeme programme inimestele, kellel ei ole palju kohustusi (nii ütles BBC noortesaadete peatoimetaja Janet Street-Porter 1993) Firth 1993: ,,Noorus defineeritu televisiooni enda poolt kui vaatajaskond. Kesiganes vaatas nooruslikke saateid said ,,nooreks", televisiooni tulevikuks" Seega noored ise defineerivad ennast mitte selle järgi, ,,kes" nad on, vaid selle järgi ,,kus" nad on (Turkle 1986) meediakasutamine, reisimine, millised peod. ,,Pinballis oli rõhk pallil, praeguses pacmanis oled sa suu" ehk meedia haarab noori palju rohkem endasse.
annaabi.ee 
