Raamat ,,Nublu" räägib loo koerast nimega Nublu kellest saab tuletõrjekoer.Raamat nimega ,,Toonekurg Tooni" räägib loo haige tiivaga toonekurest, keda maakooli õpilased kolhoosi laudas ületalve pidasid. Huvid Jaan Rannap tahtis saada viiuldajaks ning kooli puhkpilliorkestrisse pasunapuhujaks. Ta tegeles filosoofia ja kergejõustikuga. Rannap tuli 19481950 kaugushüppes Eesti noortemeistriks ja püstitas noorterekordi, 19531957 võitis ta Eesti meistrivõistlustel kaugus- ja kolmikhüppes kokku 3 hõbedat ja 3 pronksi. Pildid 3 Kasutatud kirjandus http://www.spordiinfo.ee https://www.google.ee http://et.wikipedia.org http://www.miksike.ee http://www.harjuelu.ee http://jaanrannap.blogspot.com TEA laste ja noorte entsüklopeedia 4
Esimese kümnevõistluse tegi Aun kaasa Tallinna Lastestaadionil 1957. aastal, kust väljus võitjana, võites Uno Palu rändkarika, mille andis üle ei keegi muu kui Uno Palu ise. Pärast suurt võitu, leidis harjutamine Vladimir Zulini käe all konkreetse eesmärgi, mis omakorda viis fantastilise tööni. 17- aastaselt võis Aun võrrelda end vabariigi tugevmate spordimeestega, 18-aastaselt rakendas ta juba klassifikatsiooninõudeid. 1959. aastal saavutas Rein Aun Uzgorodis Eesti noorterekordi. 18-aastasena hämmastas Rein Aun kõiki mitte ainult kaugushüppe võitmisega Tallinna-Tartu linnavõistlusel, vaid veel enam oma võistlemilustiga. Kevadel startis ta kahe kuu jooksul 14 võist- lusel kokku 50 korda. Seejuures võistles ta oma kooli meistrivõistlustel ühel päeval üheksal alal. Aunaga samaaegselt kerkis Nõukogude areenile samaealine lootustandev kümnevõistlusetäht Juri
Kui mõelda järele tema tegevustele ja käitumisele siis võime näha temas visa sportlast, kelle püüd eneseteostusele spordis ei toonud hilinenud ettevalmistuse tõttu siiski oodatud rahuldust. 15 aastat hiljem nagu ka isa nõnda ka poja nimi hakkas ilmuma ajakirjanduse veergudel. Hakati rääkima Külvet- juuniorist kui Eesti Televisiooni '' 10 olümpiastarti '' kangelasest. Järgnesid sõnumid temast kui NSV Liidu parimast noorest mitmevõistlejast ja noorterekordi püstitajast nii kaheksa-, üheksa- ja kümnevõistluses. Paar aastat hiljem hakati rääkima Valter Külvetist ( samuti ka tema isast ) mitte ainult Eestis, vaid ka mujal ilmaski. Näiteks üks maailma tuntumaid kergejõustikuajakirju, Saksa FV '' Leichtathletik ''. Mõistetav on, et huvitutakse ka sellest, kuidas sai teoks üks nii unistuslik püüd. Kõige paremini on võimalik seda seletada Toomas Külveti jõupingutuste näol. Seal oli mängus kogemuste jagaja asjalikkus.
mis oli rohkem, kui senine NSV Liidu rekord (67.88). Issaku kõrvale kerkis sõjajärgsetel hooaegadel kange konkurent - Harry Valmann. 1945. aastal võitis ta üleliidulise pronksmedali, 1949. ja 1950. aastal tuli liidu meistriks. 1950. aastal püstitas ta ka liidu rekordi, tema visatud 71.66 oli hooaja edetabeli kuues tulemus. Viiekümnendatel kerkis esile uus mees - Charles Vallmann. 1951. aastal püstitas ta üleliidulise noorterekordi 64.69 ja 1955. aastal purustas Gustav Sule rekordi, visates 77.90. Sellega kerkis ta maailma läbi aegade kümne parema hulka. 1958. aastal viis ta NSV Liidu rekordi 79.30'ni ning järgmisel hooajal lisas veelgi - 79.74. Vallmann võitis liidu meistrivõistlustel kolm pronksi ja kaks hõbedat. 1960. aastal viskas Vallmann 82.26, kuid olümpiale ta ei pääsenud. Tema asemel sõitis Rooma hoopis Mart Paama. 4.2 EESTI ODAVISKAJAD 4.2.1 G USTAV SULE Gustav Sule sündis 10
Esimese kümnevõistluse tegi Aun kaasa Tallinna Lastestaadionil 1957. aastal, kust väljus võitjana, võites Uno Palu rändkarika, mille andis üle ei keegi muu kui Uno Palu ise. Pärast suurt võitu, leidis harjutamine Vladimir Zulini käe all konkreetse eesmärgi, mis omakorda viis fantastilise tööni. 17-aastaselt võis Aun võrrelda end vabariigi tugevmate spordimeestega, 18- aastaselt rakendas ta juba klassifikatsiooninõudeid. 1959. aastal saavutas Rein Aun Uzgorodis Eesti noorterekordi. 18-aastasena hämmastas Rein Aun kõiki mitte ainult kaugushüppe võitmisega Tallinna- Tartu linnavõistlusel, vaid veel enam oma võistlemilustiga. Kevadel startis ta kahe kuu jooksul 14 võist-lusel kokku 50 korda. Seejuures võistles ta oma kooli meistrivõistlustel ühel päeval üheksal alal. Aunaga samaaegselt kerkis Nõukogude areenile samaealine lootustandev kümnevõistlusetäht Juri Djatskov, kes püstitas üleliidulise noorterekordi ning kellele oma elu
hiljem. Kergejõustikku hakati aktiivselt harrastama ka soomusrongide rügemendis ja Tapa Ühisgümnaasiumis. Rotilageda spordiplatsi rajamiseni jõuti siiski mitu aastat hiljem. 1934. aastal kordas Konstantin Ivanov tuule toetusel Ruudi Toomsalu nimel olnud Eesti rekordit 100 meetri jooksus 10,7. Paljud selleaegsed tegijad - Johannes Erna, Otto Lahti jt siirdusid karjääri jätkama Tallinna ja saavutasid hilisemat edu pealinlasena. 1946. aastal oli Õilme Rajala Eesti noorterekordi omanik kõrgus- ja kaugushüppes. 1947. aastal püstitas Valve Lass Eesti rekordi neidude kuulitõukes. Lemmi Laudisaal oli ühtviisi hea kaugus- ja kõrgushüppes, tõkkejooksus ja kuulitõukes, kuuludes Eesti paremikku veel mitmevõistluseski. Vabariigi esindusvõistkonda jõudsid pikamaamees (5-kordne vabariigi meister) Aksel Laul ja vasaraheitja Aadu Krevald. Aadu Krevald on praegu üle maailma tunnustatud sporditeadlane heidete biomehaanika alal.
annaabi.ee 
