kuna ei taha eelmises koolis käia ega saa ka koolikaaslastega läbi. Uues koolis ei võeta teda omaks ning ta peab pidevalt üksi olema ja solvanguid ning kiusamisi kannatama. Elu kodus pole ka parem, ema on haige, isa kolis ära ning õed-vennad elavad oma elu. Minu arvates on raamat väga hea. Parim noorteromaan mida olen lugenud. Raamat oli kaasakiskuv ning huvitav. Usun ,et üheks teguriks, miks see mulle nii meeldis, oli see, et raamatus arutleti päevakajalisi noorteprobleeme. Samuti meeldis mulle see, et teoses oli palju nalju ning noorte slängi. "Kahtlemata on raamatu teema mulle väga isiklik," räägib oma esimese noorteromaani "Nullpunkt" üllitanud noorkirjanik Margus Karu. Nagu raamatu peategelane, on temagi kokku puutunud nii koolisisese võimuvõitluse, klassisisese hierarhia kui ka Lasnamäe gängieluga. Raamatu põhiteemad: kool, kodu ja sõbrad. Need kolm teemat vajuvad Johannesel kokku.
ühiskondlik probleem, mis viib tulevikus probleemideni tööga ja sotsiaalse kaasatusega. Noorte ühiskonna kaasav tegur on tööturul osalemine ja töö puudumine vähendab nende sotsiaalseid kontakte ja osalemist ühiskondlikus elus. Kõrge noorte töötuse määraga riigid on: Belgia, Iirimaa, Eesti ja Portugal. Kurb, et meie riik on ka selles nimekirjas. Noorte sotsiaalse kaasamise teema on aktuaalne nii Eestis kui ka kogu Euroopa Liidus, mis sunnib liikmesriike põhjalikumalt noorteprobleeme kaardistama ning senisest tõhusamaid poliitilisi lahendusi otsima. Noorteseire aastaraamatus 2012 on palju räägitud just NEET-noortest ehk 15-29-aastastest, kes ei tööta, õpi ega osale ka mõnel koolitusel. Kasearu ja Trummi (2013) analüüsi kohaselt 2011. aastal Eestis on 13,4% NEET-noori ja Euroopa Liidus oli 2011. aastal sama näitaja keskmiselt 15,4% (Eurostat 2012). NEET-noored intervjuudes toovad esile, et ühe lahendusena oma probleemidele näevad nad
aga kodus T-särki ja teksapükse. Sven oli pikk ja üks arukamaid Kristiina klassis. Alates kolmandast klassist oli ta iga nädal käinud enesekaitsetrennis juudot ja karated harjutanud. Talle meeldis tegeleda väikeste lastega. Sven oli siiras ja lahke inimene. Lemmikraamat Mulle meeldis see raamat, sest see oli noorteraamat ja ma poleks seda kunagi lugema hakanudgi, kui see poleks noortele suunatud. Need raamatud, kus on käsitletud noorteprobleeme, pakuvad mulle erilist huvi. Eriti meeldisid mulle minategelase mõtisklused ja arutelud. Kirjanik oli väga hästi tabanud erinevaid emotsioone. Raamat oli kaasahaarav, seetõttu sai ka lugeja raamatus kirjeldatud sündmustest osa. Minu arvates tõi kirjanik lugejani mitu sõnumit. Üheks sõnumiks oli see, et märka enda ümber olevaid inimesi, nende muresid ja probleeme ning võimalusel abista. Teiseks pea meeles, et sina ei ela oma
pahanduste korraldamisega Arvamused (kriitika, enda arvamused) Arvan seda, et tänapäeva ühiskond on liiga põlglik uute inimeste suhtes, ning jääme liiga kergelt uskuma igasuguseid kuulujutte, ning neist kuulujuttudest ilma topelt-kontrollimata saavad meie jaoks faktid. Raamat oli kaasakiskuv ning huvitav, usun ,et üheks teguriks, miks see mulle nii meeldis, oli see, et raamatus arutleti päevakajalisi noorteprobleeme. Samuti meeldis mulle see, et teoses oli palju nalju ning noorte slängi. Mõned näited (huumorimeelest): Johannes: ,,Nike on vist moes praegu, kõigil kuttidel on Nike'id seljas" Riina: ,,Peale sinu jah." Johannes: ,,Peale minu jah, ma ei teadnud dresscode'i." Riina: ,,Või olid sa ainus, kes koos Zaiidiga ladu tühjendamas ei käinud." Õpetaja: ,,Mida te mälute noormees?" Kerli : ,,Mopsukene, pole hullu. Ikka juhtub, et sööd oma vihiku vahel ära, ikka juhtub."
Norra noor elanikkond on üldiselt hea tervisega. Nii väikelaste kui laste õnnetustest ja haigustest põhjustatud suremus on viimase 4050 aasta jooksul järsult vähenenud. Samal ajal on esile kerkinud uued riskifaktorid. Psühhosotsiaalsed häired on 14 tõenäoliselt laste ja noorte seas kõige kiiremini leviv terviseprobleem. Keeruline valdkond on ka käitumishäired koolis. Paljusid Norra laste- ja noorteprobleeme on võimalik lahendada vaid rahvusvahelises koostöös. Norra soovib toetada uuringuid, riikidevahelist info- ja mõttevahetust ja ühistegevust, et nende väljakutsetega toime tulla ning ennetada kaasnevaid kõrvalprobleeme. 15 9. KEEL Norra riigikeel on norra keel põhjagermaani keel, mis on lähedalt suguluses taani ja rootsi keelega. Norra, taani ja rootsi keele kõnelejad saavad üksteisest enamasti ilma suurema vaevata aru
sattunud säärasesse täbarasse olukorda, kuna oli lehes kirjutatust valesti aru saanud. Kirjutatuna rahvusliku ärkamisaja laineharjal, kannab näidend endas rahvusliku romantismi jooni. Keskne tegevus keerleb armukolmnurga ümber, mille lõpplahendus on küllaltki etteaimatav. Näidendi olulisus peitub selles, et ta kajastab tolle aja aktuaalseid probleeme (võiks isegi öelda, et NOORTEprobleeme): x talude päriseksostmine, x sõjaväeteenistusest kõrvalehoidmine, x noorte vaba valik abiellumisel, x naiste koht ühiskonnas, x nii naiste kui meeste hariduse olulisus jm 2 MÕNEST MÕISTEST PARS Parred ehk reheparred olid peened palgid (ülemisel pildil ahju kohal kokkulükatuna, peal korvid), mis olid asetatud rehetoa laealustele aampalkidele ehk taladele vilja kuivatamiseks sügisel pärast koristust ja enne viljapeksu.