Retsensioon Lasteekraani Muusikastuudio hooaja avakontsert 24. septembril 2008. aastal käisin Estonia kontserdisaalis Lasteekraani Muusikastuudio avakontserdil. Kontserdil astusid üles Lasteekraani muusikastuudio mudilas, lasteja noortekoor. Mudilaskoos koosneb 58st 812 aastased tüdrukust, kelle dirigent on Lii Leitmaa. Lastekoor koosneb 36st 1112 aastasest tüdrukust, kellel peale kooritundide on lisaks ka sooloja tantsutunnid ja kellest peaaegu kõik käivad ka muusikakoolis. Nende dirigendid on Lii Leitmaa ja Külli Kiivet. Noortekoor mudilaskoor koosnes esimese ja teise klassi õpilastest, mudilaskooris aga tegutsevad on aga välja kasvanud 1993. aastal Lasteekraani Muusikastuudios tööd
LASTE: lastearst, lastehaigus, lastehaigla, lasteaed, lastekodu, lastepäevakodu, lastelaager, lastebassein, lastestaadion, lastekeel, lastelaul, lastekoor, lastepidu, lastepesu, lasteriided, lastemood, lastekirjandus, lasteetendus, lastesaade. NAISTE: naistearst, naistehaigus, naistepolikliinik, naistenõuandla, naistepesu, naisteriided, naistepäev, naisteajakiri, naistesadul. MEESTE: meestepesu, meestesokid, meestesärk, meesteasjad, meesteajakiri, meestenaljad. NOORTE: noortekoor, noorteorkester, noortemaja, noortelaager, noortemood, noortemängud, noorterekord, noorteõhtu. Lisaks neile: häälteenamus, keeltekool, käterätik, kätekreem, kiirtepärg, teedeministeerium, vennastekogudus, koertenäitus, vanadekodu, tütarlastekoor, vanematekogu, saadikutekoda, hingedepäev, pühadekaart, rahvastepall, võõrastemaja, meremeestekodu, invaliididekodu, teadetebüroo. Nimisõna KLK: kohanimed
aasta · Eesti Raadio poolt välja antava tiitli Aasta Muusik 2005 saaja Isiklikku Olav Ehala hüüdnimi on Olku. 19. mail 2007 sai Ehala oma tütre Eva-Liisa Tammiku kaudu vanaisaks. Muu informatsioon Olav Ehala kohta Kontsertidega ,,Suvi kaob heinareel" tähistas helilooja Olav Ehala oma 60. sünnipäeva. Kõlas läbilõige Olav Ehala loomingust, mida esitasid Pärnu Linnaorkester, Vokaalansambel 2 "Meelega" ja Tartu Noortekoor. Solistid Liisi Koikson, Hanna-Liina Võsa, Ott Lepland, Elo Toodo-Jakobs ja Lauri Liiv. Dirigeeris Paul Mägi. ETV link kontserdist: http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=113178 Tema teose järgi on saanud nime ka tänavune Noorte Laulu- ja Tantsupidu. Pärast novembri algul toimunud laulupeo seminare laekus Laulu- ja Tantsupeo SA-le paljudest maakondadest ettepanekuid seoses Olav Ehala teosega ,,Maa ja ilm". Enim jäi
nauditav ja meeshääle madalaid ja romantilisi viise kuulates tuleb kananahk ihule. Eriti veel kui meil hetkel on käimas küllaltki külm ning märg aastaaeg, on laulu sisse elamine eriliselt kerge ning lummav. Luik ja Loop esitavad teost eraldi, kuid mina leian, et esituse kvaliteet on küllaltki võrdse kaaluga. Väga meeldis! Sa ütled mulle "päikene" · Kiigelaulukuuik Kena esitus. Mitte mingeid erilisi emotsioone tekitav. · Segakoorid sh Kose Noortekoor Mulle tegelikult see seade väga hästi ei meeldinud, sest lugu on mitmetele häälterühmadele liiga kiire ning sageli juhtus mitmeid libastumisi just tempo suhtes, siinkohal mitte niivõrd enam hääleliselt. Õige valik · Noorkuu A´capella esitus on niivõrd huvitav zanr, et tühipaljas seade kuulamine köidab tähelepanu enne kõike loo sisu ja mõtet. Siinkohal pean tunnistama, et pidin kuulama lugu
Rootsi Raadio Koor, Tõnu Kaljuste. Virgin 1995. Kaunimad Laulud. Eesti Filharmoonia kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, Tallinn Brass, Tõnu Kaljuste. Forte 1994 Erkki-Sven Tüür: Oratorio Ante Finem Saeculi / Symphony No.2. Oratooriumikoor, sümfooniaorkester, Tõnu Kaljuste. Finlandia 1994. Arvo Pärt: Te Deum. Eesti Filharmoonia kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, Tõnu Kaljuste. ECM 1993. Frank Martin: Mass for Double Choir / Veljo Tormis: Choral Works. Maailma Noortekoor, Tõnu Kaljuste. Bohemia Music 1992. Veljo Tormis: Forgotten Peoples. Eesti Filharmoonia kammerkoor, Tõnu Kaljuste. ECM 1992. Pildid Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%B5nu_Kaljuste http://www.tonukaljuste.com
Eesti Spordimuuseum. Kuna Teine maailmasõda oli koorilauljad laiali pillutanud, alustas sõja järel tegevust vaid väike naisansambel, mõnevõrra hiljem sai sellest naiskoor. 1971 moodustati aga naiskoori baasil juba tänaseni tegutsev segakoor. Alates 9. jaanuarist 1979. aastal teenib kogudust õpetaja Harald Tammur (1917-2001). Krikust tänapäeval 1989 hakkas taas tegutsema pühapäevakool, mille kõrvale loodi ka lastekoor. 1990 asutati esimene sõjajärgne noortekoor. Segakoor oli juba varem ning 1999 lisandus veel neljaski - kammerkoor. Pereraadio kuulajateni jõudis jumalateenis Tartu Pauluse kirikust esmakordselt 17. märtsil 1996. Alates 14. jaanuarist 2001 läheb aga igal pühapäeval eetrisse otseülekanne jumalateenistusest, mida saab kuulata ka interneti vahendusel. Alates 6. jaanuarist 1997 teenib kogudust õpetaja Joel Luhamets (1952). Uue hoo said sisse remonttööd. 10. septembril 1999 tõsteti üles taastatud tornikiiver
) *Pikki sõnaühendeid tuleks lahku kirjutada(nt.luuleõpik kokku,-astronoomia õpik lahku) *Kui sõnaühendi esimene sõna on liitsõna,siis kirjut. ühend enamasti lahku.(nt.puuleht, potikaas, aga vahtrapuu leht, supipoti kaas) *Liiki või laadi väljendav omastavakujuline täiend kirjut. põhisõnaga kokku, kuuluvust väljendav täiend lahku. *Kokku kirjutatakse mitmuse omastavas olev täiend siis,kui ta väljendab mingit kindlat mõistet. (nt.lastearst, naistehaigus, meestepesu,meesteasjad,noortekoor,noorteõhtu jne) Omadussõnad: *Omadussõnale eelnev käändsõna, nud-kesksõna või määrsõna kirjutatakse kokku. (nt.peegelsile,verevaene,ruudukujuline,kuueaastane,meeleheitlik jne) lahku, kui on täiend(nt.suure mäe kõrgune, kõigi eelduste kohane jne.) *Nimed,arvud ja sümbolid ühendatakse järgneva om.sõnaga sidekriipsu abil.(nt. nipernaadi- sugune, woodoo-pärane, kond-liiteline, 15-aastane(15aastane on ka õige!) (nt.õrn-armas, pidulik- tõsine,füüsikalis-matemaatiline jne)
Rüütlid, valimisliit Selg Sirgeks, võrkpallimeeskonnad Riida ja Volle; 2. tüübinimetus, nagu muuseum, instituut, tehas jt, millele tihti eelnevad täpsustavad sõnad või sõnaosad (koduloomuuseum, tehnikainstituut, põllutööriistade tehas), nt aktsiaselts Tallinna Karastusjoogid, riigiaktsiaselts Ilmarine, Märjamaa vallavalitsus, Tallinna kunstiülikool, Illusiooni kino, Kalevi üksik jalaväepataljon, laste- ja noortekoor Hellas; 3. kohamäärang, nt Valgamaa metsamajand, Pärnu koduloomuuseum, Tartu ülikool, Tallinna peapostkontor. Nimi kirjutatakse läbiva suurtähega. Teda võib eraldada jutumärkidega, aga mitte siis, kui nimi on juba mingil muul viisil esile tõstetud (eraldi real, teise kirjaga). Nt Eesti Kontsert, riigiettevõte Eesti Raudtee ~ RE Eesti Raudtee, riigiaktsiaselts Saarte Liinid ~
Rüütlid, valimisliit Selg Sirgeks, võrkpallimeeskonnad Riida ja Volle; 2. tüübinimetus, nagu muuseum, instituut, tehas jt, millele tihti eelnevad täpsustavad sõnad või sõnaosad (koduloomuuseum, tehnikainstituut, põllutööriistade tehas), nt aktsiaselts Tallinna Karastusjoogid, aktsiaselts Ilmarine, Märjamaa vallavalitsus, Forseliuse gümnaasium, Tallinna loomaaed, Illusiooni kino, Kalevi üksik-jalaväepataljon, laste- ja noortekoor Hellas; 3. kohamäärang, nt Valgamaa metsamajand, Pärnu koduloomuuseum, Tartu ülikool, Tallinna peapostkontor. Nimi kirjutatakse läbiva suurtähega. Teda võib eraldada jutumärkidega, aga mitte siis, kui nimi on juba mingil muul viisil esile tõstetud (eraldi real, teise kirjaga). Nt Eesti Kontsert, Eesti Raudtee, aktsiaselts Saarte Liinid ~ AS Saarte Liinid, aktsiaselts
annaabi.ee 
