nädalavahetusel alkoholitarbimisega liiale läks. Võrreldes tänapäeva eestlast Tammsaare-aegsega, siis eriti suurt vahet neil polegi. Tänapäeva eestlase argiprobleemide lahenduseks on taaskord alkohol. Inimesed käivad klubides ja baarides ning tarbivad rohkelt alkoholi. Meele teeb kurvaks ka see, et alkohol on populaarne ka teismeeas koolilaste hulgas, mis on tõsine probleem tänapäeva ühiskonnas. Päris tihti kuuleme televisioonist, et jälle on tabatud mõni purjus noortekamp. Seega ei tasu imestada, kui kuuleme, et oleme alkoholilembeline rahvas. Olime seda Tammsaare-ajal ja oleme ka praegu. A.H. Tammsaare teostest lähtudes võib tõdeda, et eestlastele oluline kirjandusklassik maalib meist küllaltki kõneka mitmekülgse mõtlemapaneva pildi. Kui prantslased on ,,konnaõgijad" ning sakslased pedantsed, siis võib öelda, et eestlased on konservatiivsed kadedad tööinimesed, kel vahel alkohol heaks sõbraks kujuneb.
Alati kusagil leidub keegi, kes otsustab, et ta võib seadusest üle astuda, ise midagi sealjuures tundmata. Tänapäeval järjest aktuaalsemaks ja suuremaks probleemiks on muutunud alaealiste seadusterikkumisest. Noorukitele ei paku enam raskust endale alkoholi muretsemine ning järjest enam leidub alaealiste seas huligaanitsejaid. Nädalavahetuste õhtutel tänavatel kõndides võib palju kohata purjus ja karjuvad noorukeid. Samuti on tihti ajalehtedes juttu tehtud kuidas mõni noortekamp järjekordselt jäi politseile vahele. Netiavarustes on ka miljoneid videosid sellistest rikkumisest. Alaealiste selline käitumine võib olla põhjustatud vähesest informeeritusest, lõdvast kasvatuses või väikestest trahvitest, mis on nii või naa suunatud vanematele. Selliste olukordade parandamiseks tuleks teha üha rohkem sokireklaame, et tuua ülemeelikuid noori uuesti jalgadega maa peale.
4. asu nüüd ise käitumisviisi katsetama Jälendav õppimine saab Bandura järgi teoks tähelepanemise, meeldejätmise, motoorse reprodutseeriva tegutsemise ja motivatsiooni kujunemise tulemusena. Tähelepanu Bandura järgi saab mallõppe alguse vaatlusest, millele järgnevad modeleerimine ning käitumisviiside struktueerimine. Õppimisel on Bandura järgi olulised nn assotsiatiivsed mudelid: me õpime rohkem nendelt, keda näemem kellega lävime. Näiteks kujundab noortekamp selle liikmete maailmapilti, teaduskollektiiv erialase slängi, religioosne rühmitus teatud kombeid ja riitusi. Meeldejätmine Et midagi meelde jätta, vajame püsivaid selgeid mudeleid, mida oleks võimalik reprodutseerida. Lapseeas eritim aga ka hilisemas elueas on verbaalne kodeerimine raske, märksa hõlpsam ja sageli ka olulisem on visuaalsete kujundite kinnistumine. Verbaalne kodeerimine teostub aga otsekui inimese vaikse sisekõne vormis, määratledes vaadeldava
vastama. Sasa küsimuse peale Mida J kõige rohkem kahetseb, vastab J kohe, et koolivahetsus.J küsimuse peale, kuidas oma elu peab elama, vastab Sasa- ,, Vabalt peab võtma ja minna peab laskma. Ei saa põdeda kogu aeg. Kõik mis tuleb, tuleb nagunii. Kui kogu aeg muretsed ajad universumil kopa ette ega saavuta midagi." +4,1 Järgmisel hommikul on Sasa kuhugi kadunud, teda minnakse järve äärde otsima, aga sealt leitakse hoopis noortekamp, kus J jaoks juba tuttav Riina, temaga koos on poisid Kalev ja Renee. +4,2 Sasa ilmub välja alles järgmise päeva varahommikul poole nelja aega ja kutsub J kaasa. Selgub,et ta on naaberkülast ,,laenanud" ziguli. J-le ei meeldi varastamine ja ta ise ei teeks seda kunaga, kuid Sasa lubaba auto kindlasti tagasI viia. Sõidetakse ühe isemoodi männi juurde, mis on oma juured ajanud kaljusse. Männi otsas on jahimeeste onn. Sasa teeb
annaabi.ee 
