oleme kõigi teiste institutsioonide jaoks tunnustatud koostööpartner. Arengukava 2008 - 2013 Liikmetega seotud eesmärgid Juhtidega seotud eesmärgid Avalikkussuhtlus Koostöö (rahvusvaheline) Tagamine Liikmetega seotud ... Suurendada liikmeid 900 poisi võrra Mitteliikmete kaasamine Liikmete suurem kaasatus Järgu ja erialakatsete sooritamise populariseerimine Uute ja innovaatiliste ürituste korraldamine Tagasiside Noortejuhid ... koolitused varustamine metoodiliste materjalidega juhtidelaager PR (avalikkussuhtlus) Kodulehed Reklaammaterjalid Organisatsiooni tutvustav film Meedia suurem ja jõulisem ründamine- teavitustöö Sisekoostöö Koostöö Kaitseliidu malevatega Skautide Ühing Gaidide Liit; Päästeamet; PPA; Õppeasutused; ANK. Väliskoostöö koostööleping Läti ja Leeduga; noortevahetus Soomega; osalemine Norra ja
sotsiaalsesse süsteemi, mis neid hälbelisteks või kriminaalseteks sildistab. Kord juba sildistatuna püüavad nad tõenäoliselt elada vastavalt nende sildi poolt loodud sotsiaalsetele ootustele, käitudes veelgi hälbelisemalt, mis viib veelgi tugevamale sildistamisele. (Payne, 1995) Niisugusel lähenemisviisil on sotsioloogilistele teooriat omane nõrkus- ta tunnistab küll paremini, kui teised rolliteooriad selliste autoritaarsete riigi esindajate poolt nagu õpetajad, noortejuhid ja politsei, allasuruva võõranduvat mõju, ei aita aga muuta hoiakuid ega käitumisviise, mis võivad olla juba tugevasti välja kujunenud. Samuti kaldub sildistamise teooria aktsepteerima konventsionaalseid sotsiaalseid reaktsioone käitumisele, samal ajal eeldades, et käitumine on sisuliselt sotsiaalselt kujundatud. Kui see oleks tõsi, tähendaks see seda, et konventsioonidel on vähe jõudu. Antud lähenemisviis ei suuda esiteks tõstatada
noorematele ning jõuluüritus. (T. Pae, H. Sokk,2009) Täna on Järvamaal kokku 14 rühma. Rühmad on Retlas, Koerus, Väätsal, Türil, Roosna- Allikul, Kabalas, Säreveres, Peetris, Järva-Jaanis, Koigis, Albus, Aravetel ning Paides kaks rühma. Ainsana pole rühma Imavere vallas. Kodutütreid on Järvamaa rühmades kokku 277. Kõige rohkem tüdrukuid on Väätsal; järgnevad Paide Paepiigad ning Paide Väiksed Päiksed. Tegevliikmeteks on täiskasvanud noortejuhid, kel on pedagoogiline või noorsootööalane kogemus, kes tunnistavad Kodutütarde eesmärke ja oma tegevusega aitavad kaasa organisatsiooni eesmärkide saavutamisele. Igal rühmal on vähemalt üks täiskasvanud juhendaja. Järvamaal on neid kokku 19. Kodutütarde ringkonna tegevliikmeks saab olla vähemalt 18-aastane Eesti või välisriigi kodanik, kes tunnistab Kodutütarde eesmärke ja oma tegevusega aitab kaasa Kaitseliidu ja
7 Noorte Kotkaste tegevus 8 Kokkuvõte 1 Sissejuhatus Kodutütred on 19. jaanuaril 1932. aastal loodud tütarlaste isamaaline vabatahtlik skautlik Kaitseliidu noorteorganisatsioon, millel on oma põhikiri ja kodukord. Noored Kotkad, lühendatult noorkotkad, on Kaitseliidu alluvuses tegutsev vabatahtlik isamaalis-patriootlik poisteorganisatsioon mida alustati 1930-ndal aastal. Kuigi kodutütred ja noorkotkad teevad koostööd Kaitseliidu või kaitseväe asutustega ja paljud noorliikmed ning noortejuhid kannavad sageli üritustel kaitseväe või muud sõjaväelist vormiriietust, ei ole organisatsioonide näol tegemist Eesti kaitsejõudude osadega. 2 Kodutütarde ajalugu Esimesed ajutised Kodutütarde põhimäärused kinnitas 19. jaanuaril 1932. aastal Kaitseliidu ülem Johannes Roska. Kodutütarde esimeseks peavanemaks nimetati 1933. aastal Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi pedagoog prl Salme Pruuden. Kaitseliidu ülem kinnitas 1992. aastal taastatud organisatsiooni peavanemaks Maret Lepiku. 1
ettevalmistatud rahvusliku õpetajaskonnaga) Skautlus põhines noorte isetegevuse ja enesealgatuse põhimõtetel ja selle ülesanne oli kujundada mängul põhinev rahvakasvatussüsteem. Olid välja töötatud Skaudiseadused. Rajanes salgatööl, põhiüksus lipkond (igal salgal oma lipp), jaguneti vastavalt vanuseastmetele: 8-12 aastased PERE (hundipojad e. hundud), 12-16 RÜHM (skaudid), 16-19 RING või SALK (kogemustega noortejuhid, individuaalne kasvatusviis – 6-8 poissi). Salkades kantakse vastavalt tähtsusele eri värvi kaelarätti. Tegevus algas juba 1907, Eestis 1911-1912 Pärnus, traditsioon Inglismaalt, kus tegutses maailma peaskaut Robert Baden Powell (skaudiraamatute autor). Eesti peaskaut koolidirektor Nikolai Kann. 1921 Eestis I üleriigiline skautide kongress. 1940 tunnistatakse organisatsioon ideoloogiliselt valeks ja keelatakse. Gaidlus Esimene gaidide rühm asutati 1919 Tallinnas
annaabi.ee 
