treenerite ettevalmistus, • mitmesuguste farmakoloogiliste • riiklikult finanseeritud vahendite, sealhulgas ka kohustuslik arstlik dopinguks loetu, kontroll, kasutamine, • sportlaste • forsseeritud treeningu spordimeditsiiniline rakendamine teenindus. noorsportlastel. Riiklik süsteem põhines kehakultuuri- ja spordikomiteedel, mis eksisteerisid rajoonidest ja suurematest linnadest alates kuni Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Kehakultuuri- ja Spordikomiteeni. Ühiskondlik liin põhines kohalikel spordiühingutel, mille põhikiri nägi ette vabatahtlikkuse alusel kujunenud liikmeskonda. • Eesti linnade töötajatele spordiühing "Kalev". • Maal elavatele spordihuvilistele spordiühing "Jõud". • Üliõpilassport kuulus "Kalevi" alla
Kui tavainimesel on energiakulu ~ 2000-2800 kcal päevas, siis sportlasel võib see ulatuda 7000 kcal päevas. Kõige suurem energiakulu on mõõdetud rulluisutamisel kiirusega 18,5 km/h 25,9 kcal/min ja suusatamisel mäkketõusul 22,0 kcal/min. Ujumine 45 tõmmet minutis kulutab 19,3 kcal/min ja jooksmine kiirusega 17,5 km/h kulutab 18 kcal/min. Sportlaste peaksid kohandama oma menüü vastavalt energiakulule, mis sõltub treeningute intensiivsusest ja kestvusest. Noorsportlastel tuleb oma menüüle eriliselt tähelepanu pöörata, kuna nende organismi kasvu ja arenguprotsessid nõuavad lisaenergiat. Sportlaste toitumise aluseks on tasakaalustatud segatoidu tarbimine. Tasakaalustatud tähendab, et menüü võimaldab saada kõik vajaminevad vitamiinid ja mineraalained (rohkesti juur- ja puuvilja) ning süsivesikute, rasvade ja valkude vahekord on paigas. Sportlastel on soovitav saada kogu energiavajadusest rasvadest 20-35 %,
Kui tavainimesel on energiakulu ~ 2000- 2800 kcal päevas, siis sportlasel võib see ulatuda 7000 kcal (=31 500 kJ) päevas. Kõige suurem energiakulu on mõõdetud rulluisutamisel kiirusega 18,5 km/h 25,9 kcal/min ja suusatamisel mäkketõusul 22,0 kcal/min. Ujumine 45 tõmmet minutis kulutab 19,3 kcal/min ja jooksmine kiirusega 17,5 km/h kulutab 18 kcal/min. Sportlaste peaksid kohandama oma menüü vastavalt energiakulule, mis sõltub treeningute intensiivsusest ja kestvusest. Noorsportlastel tuleb oma menüüle eriliselt tähelepanu pöörata, kuna nende organismi kasvu ja arenguprotsessid nõuavad lisaenergiat. (Mehis Viru (SPORTLASTE TOITUMINE) II loeng Tabelis ,,keskmised toitainetevajadused ei olnud näidatud makrotoitainete sv. ja lip. vajadusi. Kile! Adekvaatse ja ratsionaalse toitumise mõiste. Seedimise käsitlemine jätame hiljemaks. Esmalt vaatleme, millest kui palju toitaineid on võimalik saada. 3. Peamised toiduained ja nende toiteväärtused.
Toiduallergiat ei saa välja ravida, küll aga saab hoida kontrolli all vältides toiduaineid, mis põhjustavad allergiat. Allergiat aitavad leevendada ka allergiaravimid. Sportlaste toitumine Kulutavad rohkem energiat kui mitteaktiivsed inimesed tavainimene 2000-2800 kcal päevas sportlane kuni 7000 kcal Sportlased peaksid kohandama oma menüü vastavalt energiakulule, mis sõltub treeningute intensiivsusest ja kestvusest. Noorsportlastel vajab toitumine erilist tähelepanu (kasv ja areng nõuab lisaenergiat) Sportlaste puhul on toitumise tähtsuseks: Organismi varustamine toiduga Kudede ja rakkude ehitusmaterjali tagamine Töövõime langust põhjustavate vaegnähtude (vitamiinid, süsivesikud) ärahoidmine Vajaliku kehakaalu säilitamine Energiavajaduse tagamine kehaliseks tööks Taastumisprotsesside kiirendamine Nõuded toidule:
kaudu. 77 Sellise suunitlusega pikaajalised kohanemisreaktsioonid esinevad ainult sel juhul, kui treeningukoormused on optimaalse kestuse ja intensiivsuse ning neid kasutatakse teatud perioodilisusega. Toodud näitajad sõltuvad sportlase kvalifikatsioonist ja treenituse tasemest, kasutatavatest vahenditest ja meetoditest. Sealjuures adaptatsiooniprotsesside edukaks kulgemiseks noorsportlastel, kes on süstemaatiliselt treeninud 2-3 aastat, piisab 2-5 korda väiksemast treeningutöö mahust ja madalamast intensiivsusest, kui täiskasvanud kõrge klassiga sportlastel, kes on treeninud juba 7-10 aastat. Samuti tuleb arvestada, et kestusadaptatsiooni suunitluse määravad treeningukoormuste iseärasused. Nii näiteks kehaline harjutus, mis esitab suuri nõudmisi aeroobsele energiatootmismehhanismile, kutsub esile adaptatsioonilised
kõrvalekalded; 2) koormusastma sümptomite provotseerimiseks; 3) kehalise töövõime hindamiseks; 4) taastumisprotsesside kiiruse hindamiseks. Koormustest viiakse läbi kas veloergomeetril, liikurrajal ehk tretbaanil või sõude- ergomeetril. Noorsportlastel sobib seoses lihasrühmade ühtlase arenguga enam veloergomeeter, mis on ka odavam, vajab vähem ruumi ja tekitab ka vähem müra. Jooksurada sobib nooremate tüdrukute ja selliste vanemate noorsportlaste testimi- seks, kes võistlevad jooksuvastupidavust nõudvatel spordialadel. Täiskasvanutel on eelistatum jooksurada, sest koormatud on enam lihaseid. Võistlustel osalevate
annaabi.ee 
