esmaspoegimiseni on seotud ainult kulutustega. oluline, et mullikad saavutaksid seemenduseks nõutava kehamassi võimalikult lühikese perioodi jooksul, mis võimaldab neid tiinestada võimalikult noores eas. Mullikate optimaalne ESMAKORDSE SEEM.VANUS eesti veisetõugudel peaks olema 15...18 kuud. Optimaalne kehamass seemendusealistel mullikatel peaks moodustama vähemalt 65% täiskasvanud lehma kehamassist. Noorpullidelt alustatakse sperma võtmist 12-14kuul. 16. Ind, tiinestamine, kunstlik viljastumine, embrüosiirdamine - Ind on emasl.füsioloogiline seisund, otsib isaslooma lähedust ja laseb ennast paaritada. Ind on seotud munarakkude valmimisega munasarjas. Sel ajal eritub munasarjadest verre innahormoon östrogeen, mis põhjustab muutusi emaslooma käitumises. Lehm muutub rahutuks ja hüppab selga teistele lehmadele või vastupidi. Indleva lehma tunnus - laseb
Mullikate optimaalne ESMAKORDSE SEEM.VANUS eesti veisetõugudel peaks olema 15...18 kuud. Optimaalne kehamass seemendusealistel mullikatel peaks moodustama vähemalt 65% täiskasvanud lehma kehamassist. EPK mullikatel vähemalt 350 kg ning EHF mullikatel 380...400 kg. Et sellist kehamassi saavutada, peaks noorveiste ööp.iiive olema esimesel eluaastal keskmiselt 700 g, teisel eluaastal 500 g. Selleks, et neid nõudeid täita, tuleb noorloomi õigesti sööta ja pidada. . Noorpullidelt alustatakse sperma võtmist 12-14kuul. 10. VEISTE IND EHK ÖSTRUS Ind on emasl.füsioloogiline seisund, otsib isasl. lähedust ja laseb ennast paaritada. Ind on seotud munarakkude valmimisega munasarjas. Sel ajal eritub munasarjadest verre innahormoon östrogeen, mis põhjustab muutusi emasl. käitumises. Lehm muutub rahutuks ja hüppab selga teistele lehmadele või vastupidi. Indleva lehma tunnus - laseb end teistel endale selga hüpata. Välissuguelundid on turses,tupest voolab nõret.
Tihtipeale püütakse söötmises kokku hoida noorloomade arvelt, et tugevamini sööta lüpsilehmi. Tulemuseks on halvasti arenenud, alakaalulised lehmikud, mistõttu esmakordse seemenduse vanus venib kuni kahe aastani või veelgi enam. Sellest tingitult suurenevad kulud üleskasvatamisele ja suureneb esmaspoegimise vanus, mistõttu lehm hakkab piima andma ja tulu tooma hiljem. Seega jääb saamata kasum selle perioodi eest, mille võrra pikenes esmakordse seemenduse iga. Noorpullidelt alustatakse sperma võtmist 12-14 kuu vanuselt. 3.6.2. VEISTE IND EHK ÖSTRUS Ind on emaslooma füsioloogiline seisund, kus ta otsib isaslooma lähedust ja laseb ennast paaritada. Ind on seotud munarakkude valmimisega munasarjas. Sel ajal eritub munasarjadest verre innahormoon östrogeen, mis põhjustab muutusi emasloomade käitumises. Lehm muutub rahutuks ja hüppab selga teistele lehmadele või vastupidi. Indleva lehma tunnus on see, et ta laseb end teistel endale selga hüpata.
Tulemuseks on halvasti arenenud, alakaalulised lehmikud, mistõttu esmakordse seemenduse vanus venib kuni kahe aastani või veelgi enam. Sellest tingitult suurenevad kulud üleskasvatamisele ja suureneb esmapoegimise vanus, mistõttu lehm hakkab piima andma ja tulu tootma hiljem. Seega jääb saamata kasum selle perioodi eest, mille võrra pikenes esmakordse seemenduse iga. (1999.a. oli esmakordse seemenduse iga kahe tõu keskmisena 21 kuud). Noorpullidelt alustatakse sperma võtmist 12-14 kuu vanuselt. 7. Veisekarja käive ja taastootmine 37 KALAKASVATUSE ERIALA Veisekarja struktuuri all mõistetakse karja koosseisu vanuse ja soorühmade järgi protsentides. Veisekari koosneb järgmistest vanuserühmadest: a) lehmad b) tiined ja seemendusealised mullikad c) lehm-(lehmikud) ja pullmullikad(pullikud) 7...18 kuud d) lehm-ja pullvasikad 0...6 kuud.
annaabi.ee 
