juulil 1796 andis Claus Gustav von Baranow mõisa 30 000 hõberubla eest üle parun Peter Rosenile. 5. novembril 1819 ostis valdused 35 000 hõberubla ja 1000 bankorubla (vene paberrubla – vastandina hõberublale) eest Malta ordu rüütel, Rootsi aadlisuguvõsa liige leitnant Woldemar Friedrich von Pistohlkors. Pistohlkorsile kuulusid ka Kaave ja Kurista ning paljud teised mõisad. 1837. aastal abiellus Otepäält pärit noorparun Erich Karl Johann Stackelberg (1805–1869) tema tütre Julie Eleonorega ning viimase surma järel 1848. aastal tema kaksikõe Margaretha (Margot) Helenaga (1815–1885). Karl ja Margot olid Viktor von Stackelbergi vanemad. Stackelbergid pärisid osa mõisast krahvinna Mellinilt 1864. aastal nende suguluse tõttu Pistohlkorsidega. Terve mõisa said nad enda valdusse 1889. aastal, kui Viktor von Stackelberg ostis selle Woldemar von Pistohlkorsilt 30 000 hõberubla eest.
näidata nende omaveheliste suhete kaudu, kuidas võis niisugune konflikt tekkida ja milline oli sel ajal mõisnike ning talurahva olukord. Romaani peategelaseks on üks paar kummastki leerist. Eestlasi esindavad tubli teomees Võllamäe Päärn ja tema armastatu Huntaugu Miina. Selles tegevusliinis aitab pinget luua ka 19.sajandi eesti kirjanduse traditsiooniline intriig, mida rakendas oma näidendites ja jutudes juba Koidula. Teises liinis kannavad keskseid rolle Vaitla mõisa noorparun Herbert Heidegg ja kaunis prantslanna Juliette Marchand, vanaparuni nooremate laste guvernant(kasvataja). Teose esimene liin lõpeb õnnelikultMahtra sõjas käinud, kuid karistusest pääsenud Võllamäe Päärn teeb Miinaga pulmad. Vildel õnnestus ühendada ajalugu ja kirjandus, kujutada lähimineviku tõsielulisi sündmusi ning teha seda kaasakiskuvalt. Suurem osa ajaloolisest triloogiast ilmus aastatel 19021905
Nii otsustatigi korraldada järgmisel aastal lastelaulupidu kõigi ümbruskonna rahvakoolide osavõtul. Lastelaulupeo üldjuhi kohustused võttis enda peale esimese üldlaulupeo peakomisjoni president, Tartu-Maarja kihelkona pastor A. H. Willigerode. Repertuaari küsimus lahendati: A.H. Willigerode võttis paarkümend saksa järelromantismi perjoodi laulukest, lõi nendele ilmaliku sisuga eestikeelsed tekstid ja avaldas need trükis. Luunja mõisa noorparun E. M. Nolcken lubas laulupeo korraldada oma Kabina mõisa pargis. Lastelaulupeost võtsid osa Tartu Maarja kihelkonna, Nõo kihelkonna, Tartu linna lastekoorid, üle poole tuhande täiskasvanud laulja ja kolm pasunakoori.2. juunil päikesepaistelisel hommikul oli tee Kabinasse vankreid täis ning mööda Emajõge sõidutasid aurulaevad Peipus, Dorpat ja Aleksander laulupidulisi peopaika. Ajakirjanduse andmetel ulatus piduliste koguarv 2000-ni
Vilde ise kõneleb teoses mõisa koolipreili Juliette'i suu läbi. Võõra pilk pakub olude taunimiseks head võimalust ja kriitika esitamine valgustatud eurooplase suu läbi lisab sellele ainult autoriteeti. Tema kaudu sugenevad teosesse arutelud selle üle, kas talurahva viletsa olukorra põhjuseks on rahvusele omane laiskus või hoopis kurnatus. Kujundlikult osutab Vilde euroopalikult eesrindlike ideede ja Balti konservatiivsuse ,,abielu" utoopilisusele. Noorparun esindab aadli liberaalsemat tiiba ja kavandab Juliette'i mõjul mitutki uuendust. Ent alalhoidlik Balti mõttelaad ja seisuse huvid on temagi jaoks esikohal, mistõttu ta jääb kauni prantslanna armastusest ilma. Arvestada tuleb ka ,,Mahtra sõja" ilmumisaega. 1905. aasta revolutsiooni eel ilmunud teos kannab mässulist vaimu. Tartu Kutseharidus Keskus Armin Laanejärv
annaabi.ee 
