Kuu tõususõlme kahe järjestikuse läbimise vaheline aeg annab nn. drakoonilise kuu (27,21 päeva, seega lühem, kui Kuu tiirlemisperiood) ja Päikese kaks järjestikust viibimist ühes-samas sõlmes drakoonilise aasta (346,62 päeva). Veenduge: need arvud ei jagu omavahel ja seetõttu pole mõtet oodata varjutuste kordumist samadel kuupäevadel. Ka ei jagu toodud arvudega Kuu faaside vaheline periood - nn. sünoodiline kuu (ajavahemik noorkuust noorkuuni, 29,531 päeva). Varjutusi oleks raske ennustada, kui poleks huvitavat kokkusattumust. · 242 drakoonilist kuud on 6585,36 päeva (242*27,212220) · 19 drakoonilist aastat on 6585,78 päeva (19*346,620031) · 223 sünoodilist kuud on 6585,32 päeva (223*29,530588) See periood avastati Vana-Egiptuses ja kannab Saarose nime. Egiptuse keeles tähendab saaros kordumist ja tõepoolest -- vähemalt kuuvarjutused korduvad selle
Aitkeni Bassein, Serenitatis, Orientale. Aitkeni Bassein ( Lõunapoolus) Kõige suurem teadaolev kraater Kuul ja terves Päikesesüsteemis. Läbimõõt: 2240 km. Sügavus: 13 km. Maria Maria on pime ja suhteliselt ilmetu tasandik Kuul. Avarad Tahkestatud basseinid iidse tardunud laavaga. Mariadel ehk Kuu meredel on huvitavad nimed nagu Kriiside, Viljakuse, Nektarimeri. Noorkuust täiskuuni Kahe Noorkuu vahele jääb 29,5 päeva. Inimene ja Kuu Kuu on ainuke taevakeha, kus inimese jalg on astunud. Esimesed astronaudid jõudsid Kuule 20. Juulil 1969. Aastal. Laev: Apollo 11 Pardal: Edwin Aldrin ja Neil Armstrong ( Veel 1969. a , 2 korda 1971. a ja kaks korda 1972. a) Fakte: Atmosfäär Kuul puudub ja sellest tulenevalt pole võimalik ka vedela vee olemasolu. Kuu on tihedaim kaaslane Io järel.
ei tee) täiskasvanud moslem süüa, juua, ega lõhnaaineid tarvitada ning suguliselt läbi käia. Paastuma ei pea, aga võivad omal soovil, kui nad enda tervist sellega ei ohusta: reisil olijad, raugad, haiged ja imetavad või lapseootel naised. Teevad seda muul sobival ajal või lühendatult. Kehaline enesepiiramine aeglustab elurütmi, aega on mõtisklusteks, taastatakse inimestevahelisi soiku jäänud suhteid ja otsitakse leppimist, sagedamini käiakse moshees. Paastuaeg kestab noorkuust noorkuuni. Kui noorkuu uuesti taevasse laotub algab moslemite kõige oodatum sündmus ja rõõmupidu (id al-fitr), mille käigus kaunistatakse eluruumid, käiakse üksteisel külas ning tehakse ohtralt kingitusi. Palverännak Mekasse (hadz). Vähemalt kord elus peab moslem sooritama palverännaku Mekasse kui seda lubab ta tervis ja majanduslik seisund. Igal aastajal võib seda teha, kuid kõige pidulikum ja uhkem on seda teha kuukalendri 12
noorkuu ajal asuks Päike sõlmede joonel või vähemalt selle lähedal. Sõlmede asukoht taevas on teada, samuti Päikese liikumine. Päikesevarjutus on võimalik 33 päeva vältel. Kuu vari langeb Maale, kui Kuu ise on ekliptikast maksimaalselt poolteise kraadi kaugusel. Kuuvarjutus on võimalik 23 päeva vältel, sest Kuu ei tohi olla ekliptikast mitte üle ühe kraadi kaugusel. Kuu faaside vahelist perioodi nimetatakse sünoodiliseks kuuks ajavahemik noorkuust noorkuuni on 29,531 päeva. Kuuvarjutused korduvad 18 aasta 11 päeva ja 8 tunnise perioodi järel. Päikesevarjutuse perioodiks on 54 aastat ja üks kuu. Päikese vaatlemisel tuleb olla ettevaatlik. Kasutada ei tohi binoklit või teleskoopi. Kõige parem on varjutuse vaatamiseks kasutada tumedat valgust näinud fotofilmi või keevitaja kaitseprille. Tahmane klaas ei sobi vaatamiseks, sest tahmakiht sellel on ebaühtlane, mistõttu on ka kaitse nõrk. Kokkuvõte
Kuna Kuu on valgust mitte läbi laskev keha, siis tekib tema taha vari. Sõltuvalt Kuu asukohast Maa ja Päikese suhtes, võib ta ise suuremal või vähemal määral oma varju sisse jääda ning nii polegi Maalt vaadeldav mitte terve Kuu, vaid ainult osa sellest. Kuu faasid jagunevad – noorkuu (kui kuu Maa poole pööratud külg jääb tervenisti varjupiirkonda), täiskuu (kui kuu Maa poole pööratud külg on tervenisti valgustatud) ning kasvav kuu (esimene veerand) – on periood noorkuust täiskuuni ning kahanev kuu ehk vana kuu (viimane veerand) – on ajavahemik täiskuust noorkuuni. Kuuvarjutus on olukord, kus Kuu satub Maa täis- või poolvarjukoonusesse. Esimesel juhul nimetatakse nähtust osaliseks kuuvarjutuseks, teisel aga täielikuks kuuvarjutuseks. Päikesevarjutus on olukord, kus Kuu jääb Maa ja Päikese vahele ning Kuu täis- või poolvari langeb maapinnale. Kuu teema lõpetuseks olgu öeldud, et Kuu on ainuke taevakeha Maa kõrval, millel on astunud inimese jalg
loodusnähtuste(kliima, temperatuuri muutused) rütmilisus ning sellega hiljem seondunud põlluharija töö tegemised. • Uuema kihistusega on tulnud kirkukalendi pühad- andsid tähtapäevadele uue nime, kuid nendel tähtpäevadel on säilinud ristiusu kombestik. Rahvakalendri vanim kihistus • Põhines peamiselt kuukalendril ja aega arvestati kuu loomisest järgmise kuu loomiseni ( noorkuust kuni järgmise kuuni). • Võib eristada kahte suuremat rühma: • Suurte tööde tegemise algus ja lõpp. • Suuremate looduseülemineku pühitsemine. • Nii jagunes aasta suviseks ajaks (5 kuud), oli aeg, mil tehti põllutööd ja kari oli väljas, ja talveaeg(7kuud), millal loomad olid laudas ja põld lume all. • Suve aega arvestati jüripäev (23.aprill) kuni mihkli päevani (29.september).
polegi Maalt vaadeldav mitte terve Kuu, vaid ainult osa sellest. Ühte täistsüklit Kuu kahe samasuguse faasi vahel nimetatakse sünoodiliseks perioodiks (ka sünoodiliseks kuuks) ning selle pikkus on 29,5 Maa-ööpäeva. Kuu faasid jagunevad – noorkuu (kui kuu Maa poole pööratud külg jääb tervenisti varjupiirkonda), täiskuu (kui kuu Maa poole pööratud külg on tervenisti valgustatud) ning kasvav kuu (esimene veerand) – on periood noorkuust täiskuuni ning kahanev kuu ehk vana kuu (viimane veerand) – on ajavahemik täiskuust noorkuuni. 26 7.5. VARJUTUSED Nii Maa kui Kuu on valgusele läbipaistmatud kehad ning selle tõttu saadab nende liikumist Päikese poolt vaadatuna nende taha jääv varjupiirkond. Kuna nii Kuu kui Maa on Päikesega võrreldes palju väiksemad kehad, on nende varjude puhul on tegemist küllaltki keeruka täis- ja poolvarjude süsteemiga
annaabi.ee 
