Seega võib üsna kindlalt väita, et kui kontrollsummad klapivad, on pakett korrektne. Kõige levinum veaavastustehnoloogia on CRC Cyclic Redundancy Check. CRC arvutamisel kasutatakse 16- või 32-bitist polünoomi (generaator), mida teavad nii saatja kui vastuvõtja (see polünoom on standardiga määratud). Saatja poolel tekitatakse selline CRC kood, et kui vastuvõtja jagab andmebitid koos neile järgnevate CRC bittidega (CRC bitid lisatakse andmebittide järele noorimateks bittideks. Näiteks kui andmed on 110011 ja crc on 10110, siis jagatavaks tuleb 11001110110. Tegelikkuses on nii andmed kui CRC muidugi pikemad.) läbi generaatoriga, peab jagamisel tekkima jääk 0. Kui tekib nullist erinev jääk, peab andmetes olema viga. CRC koodi arvutamine käib nii, et teostatakse samasugune jagamine, aga CRC koodi asemele (mida veel ei teata) pannakse andmete lõppu nii palju nulle kui pikk on CRC kood. Sel juhul tuleb generaatoriga jagamise jäägiks CRC kood ise. 38
kontrollsumma. Seega võib üsna kindlalt väita, et kui kontrollsummad klapivad, on pakett korrektne. Kõige levinum veaavastustehnoloogia on CRC Cyclic Redundancy Check. CRC arvutamisel kasutatakse 16- või 32-bitist polünoomi (generaator), mida teavad nii saatja kui vastuvõtja (see polünoom on standardiga määratud). Saatja poolel tekitatakse selline CRC kood, et kui vastuvõtja jagab andmebitid koos neile järgnevate CRC bittidega (CRC bitid lisatakse andmebittide järele noorimateks bittideks. Näiteks kui andmed on 110011 ja crc on 10110, siis jagatavaks tuleb 11001110110. Tegelikkuses on nii andmed kui CRC muidugi pikemad.) läbi generaatoriga, peab jagamisel tekkima jääk 0. Kui tekib nullist erinev jääk, peab andmetes olema viga. CRC koodi arvutamine käib nii, et teostatakse samasugune jagamine, aga CRC koodi asemele (mida veel ei teata) pannakse andmete lõppu nii palju nulle kui pikk on CRC kood. Sel juhul tuleb generaatoriga jagamise jäägiks CRC kood ise. 38
kood. CRC (Cyclic Redundancy Check, tsükliline liiasuse kontroll) - Kõige levinum veaavastustehnoloogia. CRC arvutamisel kasutatakse 16- või 32-bitist polünoomi (generaator), mida teavad nii saatja kui vastuvõtja (see polünoom on standardiga määratud). Saatja poolel tekitatakse selline CRC kood, et kui vastuvõtja jagab andmebitid koos neile järgnevate CRC bittidega (CRC bitid lisatakse andmebittide järele noorimateks bittideks. Näiteks kui andmed on 110011 ja CRC on 10110, siis jagatavaks tuleb 11001110110. Tegelikkuses on nii andmed kui CRC muidugi pikemad.) ja jagamisel tekkima jääk 0. Kui tekib nullist erinev jääk, peab andmetes olema viga. CRC koodi arvutamine käib nii, et teostatakse samasugune jagamine, aga CRC koodi asemele (mida veel ei teata) pannakse andmete lõppu nii palju nulle kui pikk on CRC kood. Sel juhul tuleb generaatoriga jagamise jäägiks CRC kood ise.
Seega võib üsna kindlalt väita, et kui kontrollsummad klapivad, on pakett korrektne. Kõige levinum veaavastustehnoloogia on CRC – Cyclic Redundancy Check. CRC arvutamisel kasutatakse 16- või 32-bitist polünoomi (generaator), mida teavad nii saatja kui vastuvõtja (see polünoom on standardiga määratud). Saatja poolel tekitatakse selline CRC kood, et kui vastuvõtja jagab andmebitid koos neile järgnevate CRC bittidega (CRC bitid lisatakse andmebittide järele noorimateks bittideks. Näiteks kui andmed on 110011 ja crc on 101, siis jagatavaks tuleb 11001110110. Tegelikkuses on nii andmed kui CRC muidugi pikemad.) läbi generaatoriga, peab jagamisel (mooduliga 2 jagamine) tekkima jääk 0. Kui tekib nullist erinev jääk, peab andmetes olema viga. CRC koodi arvutamine käib nii, et teostatakse samasugune jagamine, aga CRC koodi asemele (mida veel ei teata) pannakse andmete lõppu nii palju null, kui pikk CRC kood on. Sel juhul tuleb jagamise jäägiks CRC