Selline üleminekuperiood sisaldab endas kindlasti ka teatud kriise ja muresid. Puberteediea suurim vastuolu on see, et ühelt poolt tahab noor inimene olla individuaalne ja teiselt poolt sarnaneda eakaaslastega. Esimene murdea põhjus puberteedieas on tavaliselt seotud selle algusega kas suguküpsuse saamine jõuab kätte varem või hiljem kui nooruki sõpradel ja kaaslastel. Vastus selle küsimusele on, et sugulise küpsemise algus varieerub erinevatel noorikutel nii individuaalselt kui ka vastavalt soole, ning on täiesti loomulik, et füüsiliste muutuste areng ja kulg on erinevatel indiviididel erinev. Teine tavaliselt muretsemise põhjus puberteedieas on välimus. Paljud noored ei ole rahul oma peegelpildiga. Poisid tahavad enamasti olla pikemad ja laiaõlgsemad ning tüdrukud saledamad. Kolmas muretsemise põhjus murdeeas on seotud kiire kasvamise iseäratusega. Kõik keha osad ei hakka kasvama ühel ajal ja ei kasva ühesuguse kiirusega
juukseid, mis on peakatte all olnud krunniks sõlmitud. Kuna kirik on juuste lõikamise kombesse kui läbinisti paganlikku alati halvasti suhtunud, võiks arvata, et komme ulatub siiski tagasi eelkristlikku aega. Skandinaaviamaadest on samas teada, et viikingiajal käisid nii tüdrukud kui ka abielunaised pikkade lahtiste juustega. Võimalik, et Soomes, kus Skandinaavia mõjud tugevamad, oli sealset kombestikku ka rohkem üle võetud. Teadaolevalt aeti pea päris paljaks siiski üksnes noorikutel, emaks saades lasti aga juuksed taas kasvada. Eestist kogutud etnograafilistel andmetel lõikasid abielunaised juuksed igal juhul lühikeseks. "Karvast pead" peeti inetuks ning seda kaeti kogu aeg, isegi magades. Hiljem taandus see komme üksnes nõudeks, et abielunaine ei või katmata peaga majast väljuda. Põlled Põllel naisterahva riideesemena on olnud minevikus ilmselt sügavalt sümboolne tähendus. Jutt pole sealjuures mitte majapidamistööde puhul
o Peas o Südames o Veres o Küüntes o Juustes o Karvades o Hammastes · Arvatavasti loomade väe omastamiseks kanti kaelas loomade hambaid ja kihvu(vahel ka küüsi) · Surmatud vaenlasel lõigati sageli pea maha ning rebiti süda rinnust välja, et tema väge hävitada. · Orjade pea paljaksajamine tähendas nende võimu äravõtmist ja vastupanu murdmist. · Noorikutel lõigati abiellumisel juksed ära, mille läbi pidi ta alistuma täielikult mehele. · Võimalik, et teatud loomade vere ja elundite söömisega üritati nende väge veelgi rohkem omastada. HING · Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. · Magamise ajal võis hing ajutiselt kehast lahkuda , ringi liikuda ja vahest asuda isegi teise Siim Kingu 3
enam tähele elunähtusi ja võisid seetõtu vahel üsna täpselt ennustada. Loomadel ja inimestel oli kõige enam väge peas, südames, veras, küüntes, karvades ja hammastes. Loomade väe ammutamiseks kandsid inimesed kaelas või rõivaste küljes kiskjate hambaid ja kihvu, vahel ka küüsi. Surmatud vaenlasel raiuti tihti pea otsast või rebiti süda rinnust, et tema väge hävitada. Orjade pea paljaks ajamine tähendas nende väe ära võtmist ja vastupanu murdmist. Noorikutel lõigati abiellusmisel juuksed ära, et nad täielikult mehele alistuksid. Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmisel. Magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda, ringi liikuda ja asuda vahel isegi tesie olendi sisse. Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt. Üldiselt arvati, et peale suma hing jätkab elu lihtsalt oma uues kodus hiies või kalmistul. Tähtsal kohal oli usk hauatagusesse ellu. Surnule pandi hauda
annaabi.ee 
