Kuupäev:07.03.2011 Kohtla-Järve Sisukord 1.Tiitelleht 2.Sisukord 3.Sissejuhatus 4.Noored ja suitsetamine 5.Kokkuvõtte 6.Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Suitsetamine on üha enam suurenev probleem nii täiskasvanute kui ka kooliõpilaste seas. Paljud tänapäeva noored alustavad suitsetamist juba väga varakult, umbes 12.-15. aastaselt. Suitsetamise põhjuseks nii nooreseas on halb eeskuju sõprade, tuttavate kui ka koduse eeskuju näol. Peamiseks põhjuseks on soov teada saad selle tervisele kahjuliku meelemürgi maitsest ja toimest. Kahjuks aga ei mõelda suitsetamise tagajärgedele, eelkõige tervisele ja ümbritsetavatele inimestele. Suitsetamise kahjulikkusest koguneb pidevalt uut infot, suurem osa inimestest teab, et suitsetamine on tervisele kahjulik. Suitsetamisega kaasnevad paljud haigused. Kõige rohkem teada olev haigus on kopsuvähk ja viljatus.
Kui mina oleksin Mozart, oleskin ma lapsepõlves tegelenud muusikaga oma lõbuks ja võibolla teinud ka mõne väikese kontserti, kui selline anne juba mulle antud oleks. See oleks aga ainult vähese kuulsuse ja tasu teenimine. Kindlasti oleksin ma Mozarti asemel jätnud ruumi ka lapsepõlvele ja täiskasvanu eas hakkanud alles oma loominguga raha teenima. Nii ei oleks ma hiljem olnud nii kurnatud ja eluvaim oleks olnud suurem. Teisel juhul oleksin ma teeninud nooreseas oma suure kuulsusega ära terve varanduse, naudiksin kuulsust ja reisiksin palju.Hiljem oleksin selle rahaga vanaduspõlve nautinud ja võtnud elu rahulikult. Muusikat oleksin ma ikkagi ka edasi teinud, aga seda vaikselt oma ette ja mitte käsu peale.
rahu suunas sellele aitab tohutul hulgal kaasa usk ja lootus täita oma eesmärk. Iga inimene elab oma elu isemoodi vastavalt oma maailmavaadetele. Suures osas mõjutavad inimese elu teda ümbritsevad inimesed ja keskkond . Tuleb osata valida enda ümber inimesi kes oleksid toeks headel kui ka halbadel aegadel. Me kõik oleme siia ilma sündinud väeti ja õrna imikuna. Juba väikesest saadik oleme õppinud tundma head ja kurja, mis õige ja mis vale. Hariduse omandamist alustame juba nooreseas see pikk ja vaevaline tee osutub raskeks, kuid sellest on tulevikus suur kasu. Igaüks omandab endale teadmistepagasi ja just see määrab elus sinu positsiooni. Eriti suur õnn on see kui saadakse teha tööd endale meelepärasel alal ning teenida head palka. Omada enda maja ja autot. Kõige selle saavutamine pole sugugi lihtne. Kindlasti tuleb ette hetki mil tahaksid jätta kõik sinnapaika ning puhata sellest raskest teekonnast. Omada palju raha, kuid seda mitte kellegagi jagada, teeb
mitmekesine. Põhijooneks on tegelaste tunnetest põhjustatud konfliktid, mis lõppevad traagiliselt. Romaani peategelane Katku Villu saabub koju pärast vanglat. Enne vanglat oli ta salakütt, puskariajaja, joodik ja kakleja. Villul on laps Kõrboja endise teenija Eeviga. Villu ainsaks sooviks oli saada rikkaks hangeldamise ja puskariajamisega. Pärast vanglast vabanemist aga hakkab Villu kõvasti tööle. Kui Villu kuuleb, et Kõrbojale tuleb linnast tagasi peretütar Anna, kes oli nooreseas Villu sõber, sukeldub ta veel suurema hooga ja plaanidega talu töösse, et muuta talu jõukaks. Samal ajal plaanib Kõrboja peremees Rein, et Kõrboja talu hakkaks juhtima Anna, kes ei ole nõus oma kodutalust loobuma. Anna korraldab Jaanitule, kuhu ta kutsub ka Villu, kes on Annale sümpaatne oma töökusega. Peo käigus vestleb Anna Villuga ja uurib, kuidas tema Kõrboja talu peaks; Villu räägib, mida kõike ta teeks. Kuid jälle lööb välja Villu raske iseloom ja alkoholilembus
peab ju selle ära tegema ja paljud jäävadki aega teenima ja see kõik on ainult positiivne. Vähestel noortel on ka selline võimalus, et lihtsalt jätkata vanemate äri või firmat ja ei omandagi haridust, sest nad on olnud koguaeg selle juures ja teavad, mida teha ja neil on kindel töökoht olemas, raha olemas, polegi muud vaja ja nad omakorda pärandavad selle edasi oma lastele. See on üks variant aga on ka veel teisi näiteks sport. Kui nooreseas hakata sporti tegema ja see tuleb sul hästi välja, siis miks mitte hakata sellega raha teenima ja ära elama. Palju on selliseid inimesi, kes elavad ainult sporti tehes ja nad on kuulsad üle maailma ja nad teenivad piisavalt, et 40 aastaselt lõpetavad spordikarjääri ja rahulikult elavad kuni surmani. Mõned lähevad ka peale seda tööle. Neid võimalusi on palju mille poole suund võtta. Kokkuvõtteks võib öelda, et vahet ei ole mis tee sa valid, peaasi, et sa ise rahul oleksid. Ei
Kas Villu oleks pidanud minema Kõrbojale peremeheks Raamatus ,,Kõrboja peremees" olid kaks peategelast Katku Villu ja Kõrboja Anna. Nad olid ühe küla elanikud, kes nooreseas said läbi nagu ikka külanoored, kuid hiljem tekkis nende vahele väike säde. Halb asi nende külas oli veel see, et nende isad oli riius, kuna ammu tahtnus Kõrboja Rein Katku Jüri talu ära osta. Katku Villu oli tore ja töökas mees, kes elas oma vanemate juures Katku talus ning oli emale ja isale abiks. Villul oli ka üks halb külg, talle meeldis napsitada. Ta oli istunud ka vangis, kuna ühel külapeol kakluse käigus tappis ta mehe. Villul oli veel muresid. Ta
sajandi üks kauneimaid naisi. Peale selle oli ta ka suurepärane näitlejatar. Tema saatus tegi temast legendi. Kahjuks hakkab noorem põlvkond teda vaikselt unustama. See referaat on suurepärane võimalus teda meenutada ja tema kohta huvitavaid fakte teada saada. Perekond Grace Patricia Kelly sündis 12. novembril 1929. aastal Philadelphias, jõukasse perre. Tal oli 2 õde ja 1 vend. Tema lapsepõlv oli enamjaolt sündmuste vaene, aga üks asi mida ta ihaldas juba nooreseas, oli saada näitlejaks. Pärast keskkooli lõpetamist 1947.aastal, suundus Grace New Yorgi rambivalgusesse, et proovida oma õnne seal. Grace töötas mõnda aega modellina. Oma debüüdi Brodway-il tegi ta 1949.aastal. Grace isa oli John Brendan Kelly Sr, kes kandideeris 1935.aastal Philadelphia linnapeaks, kuid kaotas napilt. Hiljem teenis ta Fairmount Parki-i komisjonis. Grace ema Margaret Katherine Majer Kelly sündis luteri usku peresse. Peale Mr
Pärast haiglast väljasaamist püüdis enamik suitsetamisest loobuda ning neist 35 protsenti suutis järgneva 10-13 aasta vältel sellest hoiduda. Uuringuperioodi vältel suri palju patsiente. Risk oli suurim nende hulgas, kes jätkasid suitsetamist. Suitsetamine kahjustab mälu. Suitsetamine on üha enam suurenev probleem nii täiskasvanute kui ka kooliõpilaste seas. Paljudtänapäeva noored alustavad suitsetamist juba väga varakult, umbes 12.-15. aastaselt. Suitsetamisepõhjuseks nii nooreseas on halb eeskuju sõprade, tuttavate kui ka koduse eeskuju näol. Peamisekspõhjuseks on soov teada saad selle tervisele kahjuliku meelemürgi maitsest ja toimest. Kahjuks aga ei mõelda suitsetamise tagajärgedele, eelkõige tervisele ja ümbritsetavatele inimestele. Suitsetamise kahjulikkusest koguneb pidevalt uut infot, suurem osa inimestest teab, et suitsetamine on tervisele kahjulik. Suitsetamisega kaasnevad paljud haigused. Kõige rohkem teada olev haigus on kopsuvähk ja viljatus.
aknakardinateks, villast riiet pealisriideks, ülikondateks, naiste seelikuteks. Kangaid kooti kindlast järjekorras: Ühel talvel kedrati lõnga, millest kooti järgmisel talvel kangas, millest valmistati voodilinad. Linast kangast kooti kuni kümme küünart päevas. Kangast pleegitati lumel. Voodi magamiskotid kooti triibulised. Sokid, kindad ja sukad kooti käsitsi. Seda õpetati tüdrukutele juba nooreseas. Õmblemine oli aga rändrätsepate töö. Neid telliti ka kojuu ja lasti õmmelda kogu perele. Meeste pemiseks talviseks töörõivaks olid villased pikad püksid, kuub ja vest. Lisaks kanti pööratud kraega kampsunit- seda sai kanda ka vesti all. Jalatsid olid pastlad ja jalarätid. Pealisrõivaks kanti töö juures lambanahkset kasukat. Käes olid villased kindad, külma ilmaga ka kaks paari. Peas kanti lambanahkset läkiläkit. Töörõivaid kanti viimase võimaluseni.
jõutreening. Düsbalanss esineb ka koolilastel, kuid siin on põhjuseks selja alakoormus, mis kutsub esile selja- ja reielihaste lühenemissündroomi. Noortel on põhjuseks ka kehaehituse iseärasused ja vanuse suurenemine. Lihaste düsbalansi peamised põhjused: - kehaliseks koormuseks ebapiisav ettevalmistu - vead treeningumetoodikas (ühekülgne sportlik treening) - lihaste ülekoormamine - kehaline alakoormus nooreseas - monotoonsed liigutused - vigastused, tugiliikumisaparaadi ülekoormus - väsimus, kestev düsbalanss. Düsbalansi teket aitavad ära hoida: - pidev uute liigutuste spordimetoodiline arendamine - korrapärane üldkehaline ettevalmistus - koormuseelne ja järgne venitusharjutuste läbiviimine - lihastasakaalu regulaarne kontroll, vastava treeninguprogrammi täitmine - intensiivse koormuse ja taastumise optimaalne vahekord - õige rühi säilitamine harjutustel.
Sündis Voronezi linnas. Pere pärit vanast aadlisuguvõsast, juuri ka Poolas. Ei olnud rikkad, ei jõudnud linnas elukohta pidada ja kolisid Voronezist maale. Bi ema parema hariduse ja suurema kultuurihuviga kui isa. Südamlik ja ennastohverdav naine. Sünnitanud 9 last, kellest ellu jäid 4: Bl oli 2 endast 1213 aastat vanemat venda ja noorem õde. Ble võeti koduõpetaja. Too oli antigi ja kirjandushuviline. B õppis lugema "Odüsseiast". Bl oli nooreseas veendumus, et tast saab maalikunstnik. Ametliku koolihariduse sai Jeletsi linna gümnaasiumis, kus hakkas õppima 11aastaselt. Gümni jättis peagi pooleli, tuli koju tagasi. Vanem vend oli sel perioodil kodus, üle 20 a tollal ja 2kordse kõrgharidusega (loodusteadus ja õigusteadus). Oli olnud poliitiline vastuhakkaja, võimud saatsid ta maale. Vend võttis kätte Bi õpetamise, süstemaatiliselt kogu gümnaasiumimaterjal. B hakkas tegema esimesi luulekatsetusi
annaabi.ee 
