Selles töös räägin hoopis ühest Taalis sündinut üsna kuulsat inimest, kelle nimi on Johan Tomson (Eestistatult Juhan Toomsaar). Johan Tomson sündis 15.09.1893. aastal Taali vallas Pärnumaal. Õppis Tori Viira ja Taali Urumarja algkoolis. Lõpetas Taali Ministeeriumikooli 1910. aastal. On lõpetanud Volmari õpetajateseminari. Võttis osa 1. maailmasõjast. Vabadussõja ajal teenis Pärnu kaitsepataljoni nooremohvitserina ja kompaniiülemana. Sai haavata lahingus Landeswehri vastu 23.06.1919 ja Narva all 23.09.1919. Pärast vabadussõda teenis 1. Jalaväerügemendis ja 1. Divisjoni staabis. Olnud jaoskonnaülem kaitsevägede staabis. Omab teise liigi 3. Järgu vabadusristi. Autasutaluks sai Tuulemäe (Tuuleveski) talu parunite hauatuka lõuna servas. Kinnitamata andmetel ülendati major Juhan Toomsaar Eesti aja lõpul kolonelleitnandiks. Arreteeriti 18.09.1940. Mõisteti surma. Otsus täide viidud 39.06
kindralmajor mille ta sai 1918 ja 1934-1939 oli ta Tartu linnapea ning 1939-1940 oli ta Tallinna ülemlinnapea. Tõnisson õppis Eesti Aleksandri linnakoolis Põltsamaal ja 1897-1899 Vilno sõjakoolis. Sõjaväeline teenistuskäik Teenistuskäik vene sõjaväes - Sõjaväeteenistusse astus A. Tõnisson 30.august 1896 teise järgu vabatahtlikuna. 29.oktoober 1899 ülendati ta alamleitnandiks, misjärel teenis kuni 30.augustini 1900 113. jalaväepolgus nooremohvitserina, 1904.aasta sügiseni pataljoni adjutandina. 1905.aastal võttis A. Tõnisson 1. kütipolgu koosseisus rooduülemana osa Vene-Jaapani sõjast. Seejärel teenis kuni 1909. aasta sügiseni Riia õppepataljonis ning 24.juulini 1914 113. jalaväepolgus õppekomando ülemana ja rooduülemana. Esimeses maailmasõjas osales A. Tõnisson algul pataljoniülemana ja siis polguülema abina. Lahinguväljal ülesnäidatud vahvuse ja osutatud teenete eest autasustati teda 6 aumärgi ja
ja teda autasustatakse sel puhul riigivapiga kaunistatud taskukuldkellaga. Sama aasta mais ülendatakse ta nooremleitnadiks. Kooli lõpetamise järel määratakse Laidoner teenima 13. Jerevani Tema Kõrguse ihukaitsegrenaderide polku, mis asus Kaukaasias, Tbilisi lähedal olnud Manglisi linnakeses. See oli vanade traditsioonidega eliitpolk, mille ülemaks oli vürst Melivani ja efiks tol ajal valitsenud tsaar Nikolai II. Teenides polgus 4. roodu nooremohvitserina, täidab ta mitmesuguseid tennistusülsandeid. 1906. aasta jaanuaris saadetakse ta Josif DugaviliStalini sünnilinna Gorisse mässu maha suruma. Sama aasta augustistoktoobrini on Laidoner staabikomando ajutiseks ülemaks. 1907. aasta veebruarist maini asub ta oma polgu IV pataljoni juures Mihhailovos ning 1907. aasta septembrist kuni 1908. aasta maini Tbilisi raudteejaama kaitsel. Mihhailovos olles saab Laidoner oma esimese väljateenitud autasu Püha Stanislavi III klassi ordeni
Aleksander Tõnisson sünids 17. aprillil 1875 Tartummal Härjanurme vallas taluperemehe pojana. Ta õppis Eesti Aleksanderikoolis Põltsamaal. 30. augustil 1896. astuski ta sõjaväeteenistusse ja määrati 104. Ustjusi jalaväepolku, kust hiljem viidi üle 101. Permi jalaväepolku. Sealt saadeti ta Vilno sõjakooli, mille lõpetas 27 .oktoobril 1899 nooremleitnandina. Nüd määrati ta teenistusse 113. Staraja Russa jalaväepolku, kus ta teenis nooremohvitserina, pataljoni adjutandina, polgu kohtuasjurina ja mobilisatsioonijaoskonna ülemana. 1903. aastal ülendati ta leitnandiks. Vene-Jaapani sõja teisel aastal viidi A. Tõnisson 1. laskurpolgu koosseisus rooduülemana sõtta. Jõudis sõjatandrile 9. aprillil 1905 ja jäeti sinna pikalt ka peale sõjategevuse lõppu, kuni 9. maini 1906. Nüüd toodi A. Tõnisson tagais Euroopasse ja määrati nooremohvitseriks Riia õppepataljoni. 1907. aastal ülendati ta seal alampolkovnikuks
Hoolimata õppeasutuse rangest korrast lugesid Kuperjanov ja ta koolikaaslased salaja eestikeelseid ajalehti. Peale seminari lõpetamist asus ta tööle õpetajana Kambja kihelkonnakoolis. 4 Õpilased pidasid temast väga lugu. Paraku ei saanud ta õpetajaametis olla kuigi kaua, sest 1915. aasta veebruaris kutsuti ta sõjaväeteenistusse Novgorodi.5 Võttis osa I maailmasõjast, teenides 5. Kiievi grenaderirügemendis nooremohvitserina, luurekomando ja kompaniiülemana. 1917. a. Juulis sai ta haavata. Pärast paranemist astus Kuperjanov Tartu Eesti tagavarapataljoni, kus teenis kuni pataljoni laialisaatmiseni saksa okupatsioonidevõimude poolt. 1918 a. Novembrist alates juhtis Kuperjanov Tartumaa Kaitseliitu selle ülemana ning võttis kaitseliitlastest formeeritud salgaga osa lahingutest Punaarmee vastu. 1919. aasta algul oli Kuperjanovil juba 300 meest, kellest 19 olid ohvitserid. 14. jaanuaril 1919a.
annaabi.ee 
