Liisi Talas 11.b Nooreestlaste isamaa-armastus Nooreestlaste isamaa-armastus seisnes eelkõige nende tegevuses. Kuigi paljudel nooreestlastel olid erinevad vaated, püüdsid nad siiski saavutada ühist eesmärki, milleks oli eesti kultuuri viimine Euroopasse. Kuid enne eestlaste kultuuri tutvustamist Euroopale, pidid nooreestlased ise tutvuma euroopaliku kultuuriga. Nooreestlaste poliitilise näo moodustasid radikaalid, kes pooldasid uuendusi. Radikaalid tõstsid esile intelligentsi, keda nad pidasid progressi kandvaks jõuks. Suurt potentsiaali nägid nad ka töölisklassis, kes oleks vabanenud kodanluse võimu alt
1905. aasta pöörangulised sündmused andsid nende tegemistele ka poliitilise ja ühiskondliku mõõtme. Revolutsiooniline ja rahvuslik vaimsus kääritas nii nooreestlaste kui ka Laikmaa ja Raua hingi, see kõik lõi soodsa pinnase omavaheliseks koostööks ja teineteise mõistmiseks. Alles gümnaasiumipingist tõusnud noormehed leidsid endast paarkümmend aastat vanemates kunstnikes sobilikud koostööpartnerid. Tihedama kontakti otsimise ajendiks oli nooreestlastel oma trükise väljaandmise idee, kus lisaks luulele ja kirjandusele taheti tutvustada ka kujutavat kunsti. Kunstnikud olid isiksustena märksa väljakujunenumad ning nende kunstivaated mõjutasid ka nooreestlaste eelistusi antud vallas, kuna viimaste isiklik kogemus ja teadmised antud alal olid veel üpris haprad.Erinevalt oma vanemaist kolleegidest kunstnikest omasid nemad teavet Euroopas toimuvast vaid kättepuutuva kirjanduse vahendusel.
ühekülgsuse vastu, mida teostas "Postimehe" vabadus. Hiilis luulet on ilmunud kogus «Tuli ja ringkond. G. Suits, kes oli nooreestlaste(dalse idet tuul». Tugev kaasaja- ja ühiskondliku õigluse biografija Suitsa). Ainult soome kultuurieluga tunne, humanistlikud veendumused ja poeetiline tekkis "N-El" algusest peale tihe kontakt. jõud teevad S-u loomingu aegumatuks. Oina aja Niimoodi oli huvi nooreestlastel peamiselt pagulasluules on ,,Tuli ja tuul" oluline kogu, kuid välismaise kultuurielu vastu. Nooreestlased Suitsu teedrajava tähenduse eesti luules määravad pidasid impressionismi ja sümbolismi suure kõigepealt ,,Tuulemaa", aga ka ,,Kõik on kokku tulevikuga kunstivooludeks. Üksikud unenägu" ja ,,Elu tuli". autorid( Tuglas, Suits, Ridala) said Lääne kultuurilt ja kirjanduselt rikastavaid mõjutusi. "N- 15.E
uus esteetika, millega polnud publik harjunud. Kõike seda ühes albumis oli väga palju. Ilmus ka Jaan Oksa ,,Kriitilised tundmused". Subjektiivse laadiga kirjanik, üks omapärasemaid. Üks skandaalsemaid Tuglase ,,Eduard Vilde ja Ernst Peterson" essee, teeb need armastatud kirjanikud maatasa- Jäävad 19. Sajandisse, neil pole kohta siin 20. Sajandi eesti kirjandusloos. Ernst Peterson pärast seda enam eriti ei kirjuta. Vildel oli aga enne seda juba nooreestlastega terav seis. Ei lasknud nooreestlastel end niisama materdada. Viibis nagu Tuglaski paguluses, Vilde loomingu tipp alles nüüd tuli. Esmalt kolm näidendit 1012 Tabamata ime 1913 Pisuhänd 1917 Side, 1913 Vilde jutustused, mis sisaldavad Vilde parimaid novelle ja 1916 Mäeküla piimamees. Vilde tõestas oma loominguga, et teda oli veel vara maha kanda. Tuglas tunnistas ka seda, et kui Mäeküla piimamees ilmus, kirjutas Tuglas sellele kiitva retsensiooni. Tuglase essee oli skandaalne, Vilde oli armastatud rahva seas.
annaabi.ee 
