1913.a ilmus novellikogu "Õhtu taevas". Seal ilmusid eelmise kogu parimad novellid ja uued impressionistlikud tööd. 1914-1925 on kirjaniku loomingu kõrgaeg. Siis ilmus romaan "Felix Ormusson", mis oli kirjutatud vastukaaluks realistlikule romaanile. See on eesti kirjanduses esimene päevikromaan ja ehe impressionistlik teos. Romaan on lüüriline: olulised pole sündmused, vaid tegelaste tunde- ja mõttemaailm. Teategelane Felix on tüüpiline nooreestilik esteet, kellesse autor suhtub irooniaga. Felix saabub Pariisist võõra nime all. Ta on esteet, kirjanik ja poliitiline pagulane. Ta puhkab suvekodus Lõuna-Eestis. Seal on ka teisi suvitajaid. Felix jälgib neid ja kirjutab kõik üles oma päevikusse, mis ongi romaan minavormis päevikromaan. Tegelasteks on veel sõbra naine Helene ning selle noorem õde Marion. Helene kiindub Felixi, aga katteks hakkab oma õde kirjanikule kupeldama
Juba 1917 lõpul vallutas raamatuturu. Alates 1918 kirjastas "Odamees". Kolm "Siuru" albumit ja koguteos "Sõna", siurulaste luule- ja novellikogud, esseed, följetonid, üks romaan (A.Gailit "Muinasmaa" 1918) ja üks reisikiri (F.Tuglas "Teekond Hispaania" 1918). "Noor-Eesti" traditsioonide jätkaja, oma loominguga eelkäijatele kõige lähemal Johannes Semper, kes oli mõjutatud FRA-RU sümbolismist. "Siuru" individualismi ja isikuvabadust rõhutav maailmavaade, nooreestilik sümbolismi-impressionismi suund, boheemilik elunautimine, elada sellisena, nagu ollakse loodud, otsitakse üha uusi elamusi, nauditakse võõrapärast, eksootilist, vastandutakse ohjeldamata boheemluses tavavapärasele (väikekodanlikule) elule, eritletakse negatiivseid emotsioone valu, viha, julmust. Arendati impressionistlikku kujutuslaadi, mis vastas noorte maailmapildile, milles väärtustati hetkeelamust, -meeleolu ja muljet ning pakkus vastavaid stiilivõtteid
· Riimikasutus on mitmekülgne, leidub nii ühe-, kahe- kui ka kolmesilbilisi riime. · Meesriim luuletuses ,,Mehed" · Suitsu tuntumaid noorusluuletusi on ,,Oma saar", millele hiljem lõi Juhan Simm viisi, · Põhineb suurematest teemadest rännakul, meresõidul, oma koha otsingul. · Suitsu loomingus ühinevad elurõõm, igatsus, lootus, pettumus, nukrus, mõistmine. · ,,Elu tule" armastuslüürika on niisama elujulge nagu võitluslauludki. · Nooreestilik kunstiideaal leiab kõige selgema väljenduse Suitsu kogus ,,Tuulemaa" See sisaldab sümbolistlikku luulet, mis on vormitud estetistliku hoolega. · Süngetooniline maailmapilt · ,,Tuulemaa" peab otsekui dialoogi ,,Elu tulega" · Inimese kaitsetus ja ebakindlust väljendavad ilmekalt ,,Tuulemaa" looduskujundid- tuulised lagendikud ja kõikuva pinnaga sood · ,,Tuulemaa", ,,Soolaugastel", ,,Sügise laul", ,,Varajane lumi"
Juba 1917 lõpul vallutas „Siuru“ I luulekogu raamatuturu. Al 1918 kirjastas „Siurut“ Odamees. Kokku ilmus 3 rühmitusel albumit ja koguteos “Sõna”, luule- ja novellikogusid, esseid, följetone, 1 romaan (Gailit “Muinasmaa”) ja 1 reisikiri (Tuglas “Teekond Hispaania”). „Siuru“ oli “Noor-Eesti” traditsioonide jätkaja. Semperi looming oli nooreestilikem – teda mõjutas prantsuse-vene sümbolism. “Siuru” on individualismi ja isikuvabadust rõhutav maailmavaade, nooreestilik sümbolismi-impressionismi suund, boheemlaslik elunautimine. Nad tahavad elada sellisena, nagu ollakse loodud. Otsitakse üha uusi elamusi, nauditakse võõrapärast, eksootilist, vastandutakse ohjeldamata boheemluses tavapärasele (väikekodanlikule) elule, eritletakse negatiivseid emotsioone – valu, viha, julmust. Arendati impressionistlikku kujutuslaadi, mis vastas noorte maailmapildile, milles väärtustati hetkeelamust, -meeleolu ja -muljet, ning pakkus vastavaid stiilivõtteid
annaabi.ee 
