lastevanemate poolt . Kõigepealt tahaksin tänada sind , vana ja armas koolimaja. Et sa oled nende pikkade aastate jooksul pakkunud , kaitsnud ja armastanud kõigi meie ja meie eelkäijate lapsi. On kurb, et sinu raamat sulgub, sinu lugu lõpeb ja sinu aeg on täis saanud kuid uued ajad on tulekul head ajad! Me Täname teid armsad õpetajad, et olete meie lapsi õpetanud ja suunanud , et olete neid ära kuulanud ja ka vahel asja eest noominud , et olete olnud neile lastevanemateks sellel ajal kui meie neid ei näe. Eriti täname teid nende viite eest mis meile koju toodud, sest on ju iga viie taga selgeks saanud ülesanne , teie oskus töö ja tarkus ja vaev.Täname teid ka ehk teinekord veidi kehvemate hinnete eest sest nii me nägime, mis on läinud veidi kehvasti ja mis kehvasti see ikka uuesti . Suur aitäh teile. Armsad lõpetajad. Teid täname me selle eest et olete meil olemas, et pakute meile neid
Kui keegi tuleb teie juurde ega too enesega sama õpetust, siis ärge võtke seda oma majasse ja ärge öelge temale: "Tere tulemast!" Sest kes temale ütleb: "Tere tulemast!" saab tema kurjade tegude osaliseks. Veel on öeldud: Tt.3,9 Aga väldi rumalaid uurimusi ja sugukondade nimekirju ning riidu ja vaidlusi käsu pärast; sest need on kasutud ja tühised. 4 Tt.3,10 Eksiõpetusega inimesest pöördu ära, kui sa teda ühe korra või kaks oled noominud, Tt.3,11 teades, et niisugune on pöörane ja teeb pattu ning on iseenese hukka mõistnud. Huvitav fakt: Jehoovatunnistajate traktaadid ei põle tules. Pannes tulle ajab see praht ainult sinist leeki välja. Sellest järeldan, et nendega suhtlemine on täielik aja rasikamine. Isegi tulehakatus materjali ei saa neilt. 5 Nii näeb jehoovasid lihtinimene. Kasutatud interneti leheküljed: http://www.hosianna.ee/valeopetus/jehoova-tunnistajad/
Kurdiks jäämine ei häirinud Bergi teiste inimestega suhtlemisel. Ta õppis väga kiiresti ära kõne lugemise inimese huultelt ja suhtles vestluskaaslastega vabalt ning sundimatult. Kord kevadisel teede lagunemise ajal Sangastest Hummulisse sõites libisenud vedruvanker teelt ja vajunud küljeli porri. Kutsar karanud maha ja hakanud kurja vanduma. Berg olevat rahulikult mudast välja roninud ja muhelenud: "Sõima, sõima, ega ma nagunii ei kuule!" Teine kord oli Berg aidameest noominud ja hakanud kohe ära minema. Aidamees oli krahvi selja taga midagi habemesse torisenud. Berg pöördunud ümber ja lausunud: "Ah sa karjud minu peale!? Ei ole mõtet, ei ma sind kuule!". Krahvist mäletati, et ta oli eelistanud lihtsat talupojatoitu. "Vana Sangaste krahv olli siin jahi pääl," mäletati Karulas. "Käve Karulas Puritse talus lõunal perenaise man. Perenaine küsinu: "Mis söögis tahat?" "Teda sama, mis esi sööt. Küdsetusi kartult ja haput piima."
Lesele andis kohus elamiseks Vaidava mõisa ning perekonna eestkostjaks määrati Otto Friedrich von Vietinghoffi. Patkuli emale ei meeldinud kumbki neist otsustest. Vietinghoffiga käis lausa avalik sõda, peamiselt põllumaatükkide pärast. Tartu ringkonnakohtu materjalides on kirjas, mis hulle tempe veel Patkuli ema tegi. Ühel õhtul ratsutas ta neilja tugeva teenri saatel pastoraati ja nüpeldas mõõga ning kantsikuga peremeest ja tema teenijaskonda, kuna pastor oli naist oma jutluses noominud. Patkuli ema oli väga metsik, Johann Reinhold ja Karl Friedrich pärisid selle täielikult, ja kodus oli kuulda ema sõimu ja vandumist. Poisid said sellest kõigest hoolimata väga hea hariduse. Poisid õppisid koduõpetaja käe all teoloogiat, kõnekunsti, saksa, ladina, rootsi ja prantsuse keelt, samuti ajalugu, geograafiat, loogikat, matemaatikat ja eetika aluseid. Kui Patkul oli leeris ära käinud, siis läks ta 1677 õppima Saksamaale, Kieli Ülikooli.
» «Jah, ma tean,» ütles sõdur. «Niisiis ole väga valvas. Mina lähen veel kord selle naise tuba kontrollima, sest kardan, et tal on enda suhtes halvad kavatsused, ja mul on käsk tema järele valvata.» «Tore,» sosistas mileedi, «range puritaan valetab.» Sõdur ainult naeratas ja ütles: 569 «Pagana pihta, härra leitnant, pole halb täita nii suguseid ülesandeid, eriti kui milord lubab vaadata ise selle naise voodisse.» Felton punastas. Igas teises olukorras oleks ta läb noominud sõduri, kes lubas endale niisugust nalja. Nüü aga ei lubanud tal südametunnistus suud avada. «Kui ma kutsun, siis tule,» ütles Felton, «ja kui tullakse, siis hüüa mind.» «Kuulen, härra leitnant,» vastas sõdur. Felton astus mileedi tuppa. Mileedi tõusis. «Te tulite,» ütles ta. «Ma lubasin teile, et tulen, ja ma tulin,» sõnas Felton. «Te lubasite mulle veel midagi.» «Mida? Oh, mu jumal!» ütles noormees, kes vaatamata oma enesevalitsusele tundis
annaabi.ee 
