ega vaja sulgemist (,
jm), on elemente, mille sulgemine pole HTML-i vanemates
versioonides kohustuslik (
,
ka pikemate kirjutiste sisestamine pole keelatud). Paljude käskude puhul ümbritsetakse üks
alternatiivsetest valikutest noolsulgudega, näiteks loetelus
ON/OFF /
Yes / No < N > – valikule Jah / Ei antakse vaikimisi vastuseks Ei. Yes / No < Y > – valikule Jah / Ei antakse vaikimisi vastuseks Jah. Vaikimisi antud väärtuse kasutamiseks on vaja vajutada lihtsalt kas ↵ või klõpsada hiire parempoolsel sõrmisel. NB! Käsu VPOINT puhul ei ole selline tegevus võimalik, seal on alati vaja sisestada koordinaadikolmik. Mõne käsu valikureas võib olla noolsulgude vahel tärn – < * >, näiteks kui tellitakse käsk BLOCK Käsurea vahenduse ja soovitakse teavet joonises olevate plokkide kohtal: . . . ÜLESANNE I Pinnatükk 76 Enter block(s) to list < * >: Vastuse ↵ puhul kuvab arvuti kogu joonises olevate plokkide nimistu.
belis termini kohta käivad andmed (siin ainult termini väliskuju ise ja keelekood). Tabelid on omavahel seotud mõistenumbri kaudu. ehitada ka tabelarvutussüsteemiga (mis on sageli üks esimesi tööriistu, mis inimestel sõnastikku plaanima hakates pähe tuleb). Veidi uuem ja just sõnastikusüsteemides levinum on XML- tehnoloogia. XML-fail on tegelikult tekstifail, kus on kõigepealt noolsulgude vahel näidatud algava andmevälja nimi, siis tuleb välja sisu ja siis jälle noolsulgudes ja kaldkriipsuga väljanimi, mis lõpetab selle välja (näide joonisel 16.2; kõigis näidetes on sama materjal). Süsteemi mõte seisneb selles, et andmeelemendid tohivad üksteises sisalduda, ja ühe mõiste ja mitme seda esitava termini esitamiseks tuleb ühe mõiste-elemendi sisse paigutada mitu termini-elementi. Ka XML-andmebaasi tegemiseks on olemas rohkesti üldotstar- belisi tööriistu