majanduskriisi põhjustest, lisaks pangandusmulli lõhkemisele. Eriti tõsine on Kaivo-oja sõnul suur tööpuudus noorte seas, ta tuletas meelde seda, kuidas tööpuudus mõjutas arenguid Teise maailmasõja eelsel Saksamaal. Maailm muutub ja me peame poliitikas sellega arvestama. [2] Kasutatud kirjandus 1. Milline on robotite tulevik? Forte. Kättesaadav: http://forte.delfi.ee/news/digi/ulevaade- milline-on-robotite-tulevik.d?id=49705723 (18.07.2011). 2. Robotid noolivad üha enam töökohti. Postimees. Kättesaadav: http://arvamus.postimees.ee/885050/tulevikuteadlane-robotid-noolivad-uha-enam- tookohti/ (22.06.2012). 3. Masinate tulevik: ökorobotid. Novaator. Kättesaadav: http://www.novaator.ee/ET/biotehnoloogia/masinate_tulevik_okorobotid/ (08.02.2012).
võllapuu kirjeldus, kus on poomispael, mis vihjab taaskord surmale. Samuti on väga romantiline see, et mees on tüdrukusse kellest kirjutab armunud, aga samas on võimeline tema pärast ka ennast tapma. /.../ "See tütarlaps, kes kibeleb mu meeles, see ongi minu väike võllapuu!"/.../. Teises osas kirjeldab ta iha, kuidas naine tahab teda ja tema ei suuda vastu panna. Siiski suudab üsna kurjalt ja halvustavalt seda ilusat tunnet, iha, kirjeldada: /.../ Su käed mind noolivad kui valkjad ussikesed. Su kuri pilk, su kuri pilk on üles piitsutanud kik mu meeled, et murraks tiigrina Sind kas või silmapilk./.../ Kolmandas osaski räägib leegist ja õelast aroomist. Neljandas osas kinntitatakse, et on olemas iha ja asja kaunidust, kuid viimastes ridades suudedakse jälle öelda midagi negatiivset /.../me noorus klirisedes langeb rusuks./.../. Kogu
Sotsialiseerumise ja inkulturatsiooni protsessid toimuvad korraga ning kultuuri sisenemata ei saaks inimene eksisteerida ühiskonna liikmena (Herskovits, 1967). Eriti oluliseks peetakse inkulturatsiooni esimest etappi lapsepõlve, kus algab tutvumine keele, normide ja väärtustega. 3.1 KULTUURIDEVAHELISED ERINEVUSED Kultuuride võrdlus algab sageli erinevuste rõhutamisega inimeste sotsiaalses käitumises. Näiteks, prantslased kastavad küpsist kohvi sisse, noolivad taldriku leivatüki abil puhtaks ja annavad kätt võhivõõrale. Jaapanlastel ei ole kombeks tervitades kätt anda ja avalikus kohas ei nuuska nad kunagi nina. Britid söövad herneid, kahvel tagurpidi käes ja mängivad vihmasajus golfi. Brasiillased moodustavad korratuid järjekordi ja saabuvad peole kahetunnise hilinemisega. Mitmesugused kombed ja tavad teevad meile rohkesti nalja. Me muigame võõramaalaste käitumise peale ja õnnitleme iseennast oma normaalsuse puhul
Jaapanlastele ei meeldi kätt anda, tervitades nad hoopis kummardavad ja avalikus kohas ei nuuska nad nina. Brasiillased moodustavad korratuid bussijärjekordi, eelistavad pruune kingi mustadele ja saabuvad kokteilipeole kahetunnise hilinemisega. Kreeklased jõllitavad inimesele 5 otse silma, noogutavad pead, kui tahavad „ei“ öelda, ja viskavad restoranides aeg-ajalt taldrikuid vastu seina puruks. Prantslased noolivad taldriku leivatüki abil puhtaks, kastavad küpsiseid kohvi sisse ja annavad bistroos kätt võhivõõrastele. Britid kallutavad supitaldrikut endast eemale, söövad herneid, kahvel tagurpidi käes, ja mängivad vihmasajus golfi. Kui eelnevalt ennast erinevate rahvaste eripäradega kurssi viia, siis ei teki ka nendega kokku puutudes nii suurt kultuurišokki, mis võib mõjutada koostööd. Sekretäri jaoks
annaabi.ee 
