mõõgast. Võistluse algul heitsid leegionärid paarikümne sammu kauguselt vaenlase pihta oma oda ja astusid seejärel mõõgaga lähivõitlusse. Rooma leegion rivistus väksete ristkülikutena, mis asetseid üksteise suhtes nagu malelaua ruudud. See rivistus andis roomlaste taktikale paindlikust, võimaldades võidelda ka künklikul maastikul ning tuua vsinud ja kaotusi kandnud üksuste asemele uusi ja puhanuid otse lahingu käigus. Roomlased kasutasid katapulte(kivi- ja nooleheitemasinaid), müürilühkujaid, piiramistore, millest sõjamehed võisid otse rünnatava kindluse müürile tungida. 8) Mis iseloomustab Rooma õigust? Rooma impeerium oli õigusriik, roomlased panid aluse õigusteadusele. Nii riigikorraldus kui ka kohtupidamine olid seadusega kindlalt määratletud ja seaduse ülimuslikkus kehtis kõigi inimeste, sealhulgas ka keisri suhtes. Kõik Rooma kodanikud olid seaduse ees
6.Rooma armee Tegi aja jooksul läbi muutusi. Vabariigi algusaegne kodanikest ja liitlastest koosnev vägi asendus hilise vabariigi ajal elukutselise palgaväega,mille korraldus kujunes lõplikult välja keisririigi ajal. Kuid kõigist muutustest hoolimata jäid Rooma sõjaväe ülesehitus,relvastus,võitlustaktika suurel määral samaks. Alates I Puunia sõjast oli neil võimas sõjalaevastik. Nad olid parimad kindluste piirajad,kasutades selleks katapulte-kivi ja nooleheitemasinaid, müürilõhkujaid,piiramistorne.Nad õppisid oma sõjaväelaagreid kindlustama ootamatute kallaletungide eest muldvalli ja palktaraga. Vallutamise ajal pidid nad üha enam piire kaitsma.Itaalias paiknes vaid keisri ihukaitsevägi.Sõjaväkke värvati ka provintside elanikke.Leegion-Rooma sõjaväe peamine väeüksus.See koosnes 5000 mehest,peamiselt raskerelvastusega jalaväelastest. See rivistus justkui maleruutudena asetatud allüksustena. See muutis roomlaste
Armee: Rooma armee tegi ajaloo jooksul läbi olulisi muudatusi. Vabariigi algusaegne kodanikest ja liitlastest koosned vägi asendus hilise vabariigi ajal elukutselise palgaväega, mille korraldus kujunes lõplikult välja keisririigi ajal. Hoolimata muutustest jäid sõjaväe ülesehitus , relvastus ja võitlustaktika suurel määral samaks. Roomlastel oli võimas laevastik, nad olid oma aja parimad kindluse piirajad ,kasutades selleks katapulte (kivi-ja nooleheitemasinaid) , müürilõhkujaid ja piiramistorne, millest sõjamehed võisid otse rünnatava kindluse müürile tungida. Sõjaväkke värvati itaallaste kõrval üha enam ka provintside elanikke. Rooma sõjaväe peamine väeüksus oli leegion. See koosnes umbes 5000 mehest, peamiselt raaskerelvastusega jalaväelastest. Kaheteistkümne tahvli seadused: V sajandi keskel e.Kr. saavutasid plebeid võitluses patriitsidega mõningaid tulemusi. Pleebsi
Rooma armee Tegi aja jooksul läbi muutusi. Vabariigi algusaegne kodanikest ja liitlastest koosnev vägi asendus hilise vabariigi ajal elukutselise palgaväega,mille korraldus kujunes lõplikult välja keisririigi ajal. Kuid kõigist muutustest hoolimata jäid Rooma sõjaväe ülesehitus,relvastus,võitlustaktika suurel määral samaks. Alates I Puunia sõjast oli neil võimas sõjalaevastik. Nad olid parimad kindluste piirajad,kasutades selleks katapulte-kivi ja nooleheitemasinaid, müürilõhkujaid,piiramistorne.Nad õppisid oma sõjaväelaagreid kindlustama ootamatute kallaletungide eest muldvalli ja palktaraga. Vallutamise ajal pidid nad üha enam piire kaitsma.Itaalias paiknes vaid keisri ihukaitsevägi.Sõjaväkke värvati ka provintside elanikke.Leegion-Rooma sõjaväe peamine väeüksus.See koosnes 5000 mehest,peamiselt raskerelvastusega jalaväelastest. See rivistus justkui maleruutudena asetatud allüksustena. See muutis roomlaste taktika
võidelda ka künklikul maastikul ja lubas lahingus väsinud ja kaotusi kandnud üksustel taanduda ning nende asemel tahumisest linist uutel võitlusse minna. I Puunia sõja ajast alates oli roomlastel võimas sõjalaevastik. Suurt tähelepanu pöörati ka sõjatehnikale. Laevastiku ja sõjatehnike osas võtsid roomlased üle hellenistlike riikide saavutused.Roomlased olid oma aja parimad kindluste piirajad, kasutades selleks katapulte (kivi- ja nooleheitemasinaid), müürilõhkujaid ja piiramistorne, millest sõjamehed võisid otse rünnatava kindluse müürile tungida. Lisaks sellele õppisid roomlased välioludes oma sõjaväelaagreid kiiresti ja turvaliselt muldvalli ning palktaraga kindlustama, vältimaks vaenlase ootamatuid kallaletunge. Vallutatud maade valitsemine Rooma poliitika oma vastaste ja võidetute suhtes rajanes põhimõttel “jaota ja valitse” (divise et impera)
annaabi.ee 
