sama profiili ning keskmine (primaar) on suurema tõusu ja kestvusega. Samuti on nookureid iga silindri kohta kolm, nii sisse kui väljalaske puhul. Võll mille peal nookurid paiknevad on seest õõnes ning avadega, millega on võimalik juhtida õlisurvet nookuri kanalisse. Nookurites asetsevad riivistus liugurid (Foto 4). Selleks, et riivistus liugureid juhtida on kasutusele võetud solenoidklapp, mis asetseb plokikaanes, millega juhitakse juhtseadmelt signaali saades rõhul all õli nookurite võlli ning sealt nookuri riivistus liuguritele, mistõttu nookurid lukustuvad omavahel, selle tulemusel kandvaks nukaks jääb keskmine, ehk suurema tõusu ja kestvusega nukk. Kui solenoidklapp lõpetab rõhu all oleva õli juhtimist siis lukustus vabastatakse vedru toimel. Vabas olekus on kandvateks kaks äärmist nookurit. 10 Foto 4
,, külmal" poolel. Pihustid töötavad mehaanilis- hüdrauliliselt. Pihustusaega ja kogust reguleerivad kaks magnetklappi. Kütus jõuab kütusrõhusalvesti kaudu eel- ja põhipritseks pihustitesse. Pihustites on kolmeosalised kolvid, mis juhivad pihustusaega: mida enam kütust kolbideni jõuab, seda varem algab sissepritse. Pihusteid käitatakse kõrgel asuvalt nukkvõllilt läbi lühikeste tõukurvarraste ja nookurite. HPI töötab täpsemalt kui pumppihusti ja võimaldab kõrgemat pritserõhku. Esialgu on pritserõhk piiratud küll 1500 baariga, kuid nõuete Euro- 4 täitmiseks tuleb rõhku tõsta 2300 baarini. Võimas ja paindlik mootor lubab 40 tonnise autorongi juhil toime tulla väiksema arvu käiguvahetustega, väheneb kiirusekadu tõusudel. Uus mootor on vaiksem kui 12 liitrine 420 hobujõuline, ent vähemalt sama säästlik. Tulevikuauto mootor Tulevik on elektrimootoriga autode päralt
mis oleks probleemiks rooli- ja pidurivõimendile. Kompressoriga 350 CID mootoritele sobib umbes 115-kraadine LSA. Olulistest näitajatest on jäänud veel klapitõus. Selle muutmine ei liiguta võimsust pööretevahemikus üles või alla, kuid kui plokikaaned suudavad suurema tõusu juures paremini hingata (vt. eelmine artikkel), suurendab suurema klapitõusuga nukkvõll maksimaalset pöördemomenti ja võimsust. Klapitõusu saab muuta ka nookurite vahetamisega, kuid see muudab natuke ka klapi avatud oleku kestust (durationi) .05 tolli juures. Näiteks kui 1,5 nookuritega oli duration .05 tolli juures 225 kraadi, siis 1,6 nookuritega on ta veidi suurem, sest klapp saavutab .05 tollise tõusu varem. Kui duration, LSA ja klapitõus on nukkvõlli 'sisse treitud', siis nukkvõlli paigaldamisel on siiski võimalik teda väntvõlli suhtes natuke ette- või tahapoole keerata, muutes seega
Külgklapid on vähestel mootoritel, näiteks gaz-52. Silindri paremaks õhu või kütteseguga täitmiseks ja heitgaaside täielikumaks kõrvaldamiseks on vajalik klappide mõningane eelavanemine ja hilissulgumine. See tähendab, et klapid avatakse enne ja suletakse pärast seda, kui kolb asub surnud seisus. Klappide avanemis- ja sulgumishetked olenevad nukvõlli nukkide profiilist, nukvõlli ja väntvõlli vastastikusest asendist ning klappide ja tõukurite või klappide ja nookurite vahekaugusest. Väntvõlli pöördenurki klappide avamise alghetkest sulgemiseni, väljendatuna kraadides, nim gaasijaotusdiagrammiks. Gaasijaotusfaasid sõltuvad peamiselt sellest, kui kiire on mootor. Mida suurem on väntvõlli nimipöörlemis sagedus, seda suuremad on gaasijaotusfaaside nurgad. Kõigil mootoritel on periood, mille vältel nii sisse- kui väljalaskeklapp on üheaegselt avatud. Seda perioodi nim klapikattumuseks. Kattenurk o vahemikus 16deg kuni 78deg
võimalik hülsi termiline pikenemine silindrisärgi suhtes. 2.2.3 Silindrikaaned Silindrikaaned on valmistatud erilise kõrg kvaliteedilist hallmalmist. Silindrikaan on kuuekandilise kujuga. Silindrikaas kinnitatakse silindriploki peale kuue tikkpoldiga. Iga silindrikaan omab kaks sisselaskeklappi ja kaks väljalaskeklappi. Silindrikaane keskel asub pihusti. Samuti silindrikaanel asuvad: käivitusklapp, indikaatorkraan, nookurid, ja gaasijaotuskalappide nookurite kinnituspukid. Silindrikane alt on kõrged kraed, millesse on puuritud avad, milles jahutusvesi ja määrdeõli juhitakse silindriplokist silindrikaande. Silindrikaantes toimub väljalaskeklappi pesa ümbruse, pihusti ümbruse ja silindrikaane üldine jahutamine jahutusvee abil. Jahutusvesi väljub silindrikaanest läbi veevoolutoru kollektorisse. Silindrikaant jahutatakse kõrgtemperatuurilisest jahutuskontuurist. 21
dustab põlemiskambri. Keerukama ehitusega on neljatakti- lise mootori silindrikaas, milles peale süüteküünla ava on veel klapipesad koos vastavate kanalitega, klapipuksid, avad tõukurvarrastele ja nookurite toendid. Peale selle kuulub Silindrikaane komplekti ka klapikambri kaas. Tänapäeva mootorite silindrikaas on valatud alumiiniumi- sulamist. Ta kinnitatakse silindri külge tavaliste või tikk- poltidega
annaabi.ee 
