arvutada nominaaltunnuste korral. Partially correct Mark 2.5 out of 5.0 Select one or more: Aritmeetiline keskmine Mood, kui tunnusel on vähe erinevaid väärtuseid Mediaan Mitte ühtegi nimetatutest, kui on tegemist nominaaltunnusega, millel on palju erinevaid väärtuseid Nominaaltunnuse korral ei ole sisuliselt korrektne arvutada aritmeetilist keskmist (nõuab väärtuste summeerimist). Kuna nominaaltunnuse korral puudub väärtustel sisuline järjestus, siis ei saa arvutada mediaani. Mood näitab kõige enam esinenud väärtust, kuid sobib leidmiseks vaid siis, kui tunnusel ei ole palju erinevaid väärtuseid (sarnane on olukord ka arvulise
Aritmeetiline keskmine-variatsioonireas . sagedustabel- pidev tunnus *fi). Mediaan on arv, millest suuremaid ja väiksemaid väärtusi on variatsioonireas ühepalju(Me). Mood on tunnuse kõige sagedamini esinev väärtus(Mo).Nominaaltunnuste korral(rahvus,elukutse) leidakse keskmisena mood. Mediaani kasutatakse juhul, kui andmete hulgas on ekstremaalseid väärtusi, mis oluliselt mõjutavad keskväärtust. Mediaani pole mõtet leida nominaaltunnuse korral. Keskväärtust kasutatakse sageli, sest ta on aluseks teiste statistiliste näitajate määramiseks. Puudus-Arvutamise tulemusena saadud väärtus ei pruugi ise olla üks tunnuse väärtustest. Hajuvusmõõdu vajalikkus- tunnuste iseloomustamiseks ainult keskimiste abil annab liiga vähe informatsiooni. Hajuvusmõõdud:* min/max element*variatsioonrea ulatus*alumine/ülemine kvartiil*disepersioon/standarhälve*variatsioonikordaja. Variatsioonirea ulatus=Xmax-Xmin. Alumine kvartiil -
300 35 Mediaan 250 35 Mood 370 40 Väikseim 500 45 Suurim 300 45 (Arvude) loendamine 30 50 Alumine kvartiil 15 50 Asümmeetriakordaja 65 60 Keskmine hälve 60 60 35 60 50 65 Nominaaltunnuse sagedustabel 60 75 COUNTIF 120 75 20 120 40 120 45 120 Vahemiktunnuse sagedustabel 60 120 FREQUENCY 35 120 75 140 370 210 50 250 140 250 45 300 120 300 75 350 210 370
II grupis 13 000 Keskväärtus: I grupis 13 600 II grupis 17 200 22 Mood on tunnuse kõige sagedamini esinev väärtus tähis Mo Kui tunnusel on üle kahe moodi, siis öeldakse et mood puudub. 23 Moodi eelised: 1) kiire ja lihtne määrata 2) saab kasutada kui jämedat ja valmis mõõtu kui pole vaja teha edasisi arvutusi 3) ainus keskväärtuse näitaja, mida saab kasutada nominaaltunnuse korral 24 Moodi puudused: 1) raske välja tuua keskmist 2) on olukordi, kus mood ei iseloomusta keskmist 25 Õpilased tegid kontrolltöö, mille eest saadi järgmised punktisummad: 24, 15, 28, 12, 13, 29, 13, 24, 10, 30, 20, 13 Leia aritmeetiline keskmine, mediaan ja mood. Võrdle neid ja mida järeldad saadud suurustest. Mida peaks veel kindlasti teadma 26 Numbe 40 41 42 43 44 45 46
c. kõige sagedamini esinev palk d. palkade aritmeetiline keskmine e. keskmine palk näitab, kui suur oleks palk siis, kui kõik töötajad saaksid ühesugust palka Küsimus 25 On teada, et valimi standardhälve võrdub 4. Leidke dispersioon (vastuse lahtrisse sisestage ainult arv). Õige Hindepunkte Vastus: 16 1.00/1.00 Küsimus 26 Kas väide, et nominaaltunnuse puhul on järjestus ebaoluline ja see annab eelistuse Õige sektordiagrammile on tõene või väär? Hindepunkte 1.00/1.00 Valige üks: Tõene Väär Küsimus 27 On teada, et mingi valimi korral lineaarne korrelatsioonikordaja r on positiivne, st r>0. Milline järgmistest väidetest Õige vastava lineaarse mudeli regressioonikordaja k kohta on õige? Hindepunkte 1.00/1.00 Valige üks:
Mediaani kasutatakse juhul, kui andmete hulgas on ekstremaalseid väärtusi, mis oluliselt mõjutavad keskväärtust. Mood variatsioonrea kõige suurema esinemissagedusega liige. Tähis Mo Bimoodaalne - 2 moodi; multimoodaalne - rohkem moode (tegelikult mood puudub); antimodaalne - andmete reas esinevad ainult ühesuguse sagedusega tunnuse väärtused. Mood on tunnuse kõige tüüpilisem väärtus. Mood on ainus keskmine , mida saab kasutada nominaaltunnuse puhul. Moodi võib mõnikord vaadata ka kui normi ( soengu mood kui normaalne soeng, esmaabiellujate vanuse mood kui normaalne abiellumisaeg). MAHUKESKMISED Keskväärtus - statistilise rea aritmeetiline keskmine. Tähis x . 1 n 1 k n n x + x 2 + ..
1.2 Mõõtmisskaalad Objekti iseloomustavate tunnuste väärtuste määramiseks kasutatakse erinevaid tüüpi skaalasid.. 1. Nimi- ehk nominaalskaala (nominal, categorical). Kasutatakse objektide eristamiseks. Näiteks sugu (mees/naine), rahvus, huvid, lemmikvärvid, iluuisutajate numbrid (nende numbritega ei saa teha statistilisi arvutusi), telefoninumbrid. Kui uuritava objekti tunnuse väärtused on toodud nominaalskaalal, siis nimetatakse seda nominaaltunnuseks. Nominaaltunnuse järgi saab objekte liigitada. Ainuke tehe, mida saab teha, on loendamine ja vastavate sageduste leidmine. Nominaaltunnuse erijuhuks on kaheväärtuseline tunnus ehk dihhotoomne tunnus ehk alternatiivne tunnus. Näiteks sugu (mees/ naine), vastus küsimusele (jaa/ei, poolt/vastu). Sellist 2. Järjestuskaala ehk astmeline skaala (ordinar). Võimaldab elemente uuritava tunnuse alusel järjestada. Pole garanteeritud, et intervallid skaalajaotuste vahel on ühesugused.
300 35 Mediaan 250 35 Mood 370 40 Väikseim 500 45 Suurim 300 45 (Arvude) loendamine 30 50 Alumine kvartiil 15 50 Asümmeetriakordaja 65 60 Keskmine hälve 60 60 35 60 50 65 Nominaaltunnuse sagedustabel 60 75 COUNTIF 120 75 20 120 40 120 45 120 Vahemiktunnuse sagedustabel 60 120 FREQUENCY 35 120 75 140 370 210 50 250 140 250 45 300 120 300 75 350 210 370
Harju Maakond 1 L1e 32 Harju MaakTallinn 1 L2e 3 Harju MaakSaue 1 L3e 3 Viljandi MaViljandi 1 L7e 9 Harju MaakTallinn 1 M1 404 Viljandi MaViljandi 1 N1 11 Harju Maakond 1 Harju MaakTallinn 1 Harju Maakond 1 1. Täida nominaaltunnuse saged Pärnu MaakPärnu 1 eri kategooria sõidukite esinem Harju MaakTallinn 1 registris. Kasuta funktsiooni CO Saare MaakKuressaare 1 2. Täida vahemiktunnuse saged Harju Maakond 1 mootori erinevate võimsuste Määramata 1 esinemissageduse registris. Kas Harju MaakTallinn 1 FREQUENCY.
Harju Maakond 1 L1e Err:508 Harju MaakondTallinn 1 L2e Err:508 Harju MaakondSaue 1 L3e Err:508 Viljandi Maako Viljandi 1 L7e Err:508 Harju MaakondTallinn 1 M1 Err:508 Viljandi Maako Viljandi 1 N1 Err:508 Harju Maakond 1 Harju MaakondTallinn 1 Harju Maakond 1 1. Täida nominaaltunnuse sagedustabel leides Pärnu Maakon Pärnu 1 eri kategooria sõidukite esinemissageduse Harju MaakondTallinn 1 registris. Kasuta funktsiooni COUNTIF. Saare Maakon Kuressaare 1 2. Täida vahemiktunnuse sagedustabel leides Harju Maakond 1 mootori erinevate võimsuste Määramata 1 esinemissageduse registris. Kasuta Harju MaakondTallinn 1 funktsiooni FREQUENCY.
Harju MaakondTallinn 1 L2e 3 Harju MaakondSaue 1 L3e 3 Viljandi Maako Viljandi 1 L7e 9 Harju MaakondTallinn 1 M1 404 Viljandi Maako Viljandi 1 N1 11 Harju Maakond 1 Harju MaakondTallinn 1 Harju Maakond 1 1. Anna C ja F veergudele nimed ja kasuta neid järgm Pärnu Maakon Pärnu 1 2. Täida nominaaltunnuse sagedustabel leides eri kate Harju MaakondTallinn 1 3. Täida vahemiktunnuse sagedustabel, leides mootor Saare Maakon Kuressaare 1 Harju Maakond 1 Määramata 1 Harju MaakondTallinn 1 [1] Maanteeamet, „Liiklusregistris arvel olevad sõiduki Viljandi Maakond 1 tüüp elekter),“ 2011. [Võrgumaterjal]. [Kasutatud 5. se Harju MaakondTallinn 25 2018]. Põlva Maakond 1 Tartu MaakondTartu 24
annaabi.ee 
