Lisaks erasektori nõudluse kasvule võib nõudlusinflatsiooni tekitada ka ekspansiivne raha- või eelarvepoliitika. Kuluinflatsioon (pakkumispoolne inflatsioon) tekib tootmiskulude järsu kasvu tõttu (toooraine hindade tõus, liiga kiire palgakasv, kaudsete maksude tõstmine jms). Küsimus 7 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Reaalsissetulek Vali üks või enam: võrdub nominaalsissetuleku ja hinnaindeksi jagatisega on alati väiksem kui reaalpalk kujutab endast inflatsiooni tõttu kaotatud tulu osa võrdub alati nominaaltuluga Tagasiside Reaalväärtus leitakse nominaalväärtuse ja hinnaindeksi jagatisena ning hõlmab endas lisaks palgale ka muid sissetulekuid. Küsimus 8 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Inflatsioonimäär väljendab vaatlusaluse perioodi hinnataseme protsentuaalset muutust
Näiteks hinnad-palk-hinnad spiraali puhul hakkab kõigepealt nõudluse kasv kergitama hindasid, mistõttu tekib surve palgatõusuks, mis aga omakorda suurendab nõudlust ja põhjustab uut hindade tõusu. Question 5 Reaalsissetulek Complete Select one or more: Mark 1 out of 1 võrdub alati nominaaltuluga võrdub nominaalsissetuleku ja hinnaindeksi jagatisega kujutab endast in atsiooni tõttu kaotatud tulu osa on alati väiksem kui reaalpalk Reaalväärtus leitakse nominaalväärtuse ja hinnaindeksi jagatisena ning hõlmab endas lisaks palgale ka muid sissetulekuid. Question 6 Varjatud in atsiooni puhul on tegemist püsiva hinnataseme juures hüviste
Suur Depressioon on dateeritud aastatega 1928 - 1931. Vali üks: Tõene Väär Keynes'i rist näitab säästuläve, millest madalamatel sissetuleku tasemetel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu. Vali üks: Tõene Väär Lõpptoodanguks on mingi perioodi jooksul toodetud hüvised, mida kasutatakse edasiseks töötlemiseks. Vali üks: Tõene Väär Varimajandus on üks osa varjatud majandusest. Vali üks: Tõene Väär Reaalsissetulek võrdub nominaalsissetuleku ja hinnaindeksi jagatisega. Vali üks: Tõene Väär Range rahapoliitika rakendamise tagajärjeks on muuhulgas inflatsiooni kiirenemine. Vali üks: Tõene Väär Range rahapoliitika rakendamise tagajärjeks on muuhulgas intressimäärade tõus. Vali üks: Tõene Väär Kui raha pakkumine kasvab, kuid reaalne kogutoodang ja raha käibekiirus ei muutu, siis vahetusvõrrandist tulenevalt üldine hinnatase langeb. Vali üks: Tõene Väär
Langusfaasis on aga maksukoormus suhteliselt väiksem ja tulusiirded majapidamistele tõusevad, mistõttu tarbimise ja majanduskasvu langus pidurdub. 36. Defitsiidiga finantseerimine võib vähendada erasektori investeerimiskulutusi, sest riiigivõlg kasvab ja usaldusväärsus langeb. 37. Töötusega seotud probleemid: tarbimise vähenemine, inimeste madal elatustase, tootmise vähenemine. inflatsiooniga seotud probleemid: elatustase langeb neil, kelle nominaalsissetuleku kasv jääb inflatsioonist maha; raha hoiustamine ja investeerimine pidurdub; sagedase hindade ümberarvestamisega seotud kulu 38. Inflatsiooni saab mõõta: THI ja SKP deflaatori võrdlus: indeksite arvutamisel arvestatakse erinevaid hüviseid nt. Avaliku sektori/firmade poolt tarbitavate hüviste hinna muutuse mõju kajastab ainult SKP deflaator. SKP deflaatoris kajastub ainult kodumaine toodang, THI arvutamisel lähetutakse baasperioodi ostukorvist, deflaatori
muutunud. Kuluinflatsioon põhjustab ka töötuse kasvu. Inflatsioonispiraal Inflatsioonispiraal kujutab endast inflatsiooni ülekandumist ühest sfäärist teise. Näiteks hinna ja palga spiraali korral toob nõudluse kasv kaasa hinnatõusu, mis tekitab vajaduse tõsta palkasid ja see omakorda suurendab nõudlust ning põhjustab uue hinnatõusu. Inflatsiooni mõjud 1) Mõju inimeste elatustasemele: toimub jõukuse ümberjaotus nende kahjuks, kelle nominaalsissetuleku kasv jääb inflatsioonist maha. Põhjuseks on nominaalintressi jäikus. Nominaalintress on määr, mis tuleb tasuda rahaliste vahendite kasutamise eest teatud perioodil. Reaalintress on hüviste väärtuses väljendatud määr, mis ligikaudu võrdub nominaalintressimäära ja inflatsioonimäära vahega. 2) Raha hoiustamise ja investeerimise pidurdumine
Kumerate ükskõiksuskõverate korral on asenduse piirmäär MRS kahanev. Asenduse piirmäär väljendab ühe hüvise hulka, millest tarbija võiks loobuda teise hüvise lisaühiku kasuks, püsides samal kõvera, st samal kogukasulikkuse tasemel. Tarbija polt kogetavaid rahalisi piiranguid tarbimisel kajastab eelarvejoon. Eelarvejoon EJ e tarbimisvõimaluste sirge näitab graafiliselt kõiki võimalikke kombinatsioone, mida tarbija on suuteline ostma nominaalsissetuleku ja hüviste etteantud ühikuhindade korral. Eelarvejoon kujutab endast kahe hüvise erinevaid koguselisi kombinatsioone, mida võib osta hüviste parasjagu kehtivate hindade korral. Eelarvekitsendus: Eelarvejoon näitab, et hüvistele X ja Y kulutatav rahasumma ei saa olla suurem, kui tarbija eelarve. Kui tarbija kulutab raha vähem, siis on ostud ta mingi tarbimiskombinatsiooni hüvistest X ja Y, mis asub allpool (seespool) eelarvejoont