Õppelaen Õppelaenu seadus sätestab õppetoetuste ja õppelaenu saamise alused, tingimused ja korra, et tagada ligipääs kõrgharidusele ning motiveerida keskhariduse baasil kutsekeskharidust omandavat õpilast ja kõrgharidust omandavat üliõpilast täiskoormusega ja edukalt õppima ning õppekava nominaalkestusega läbima. Maksimaalne summa on 2014/2015 õppeaastal 1920 eurot. Õppelaenu saab võtta nii mitu korda, kui pikk on õpilase nominaalne õppeaeg. Intressimäär on 5% laenujäägilt aastas. Õppelaenu taotlemiseks esitab õpilane või üliõpilane krediidiasutusele viimase poolt määratud vormi kohase laenutaotluse, millele lisatakse järgmised dokumendid: • isikut tõendav dokument või ametlikult kinnitatud väljavõte selle dokumendi isikuandmetega lehest;
Õppelaen on õpilasele ja üliõpilasele antav riigi tagatud laen hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks. Õppelaenu seadus sätestab õppetoetuste ja õppelaenu saamise alused, tingimused ja korra, et tagada ligipääs kõrgharidusele ning motiveerida keskhariduse baasil kutsekeskharidust omandavat õpilast ja kõrgharidust omandavat üliõpilast täiskoormusega ja edukalt õppima ning õppekava nominaalkestusega läbima. Õppelaenu on õigus saada Eesti kodanikul või Eesti Vabariigis alalise elamisloa alusel viibival isikul, kelle õpingute kestus õppekava järgi on üheksa kalendrikuud ja enam ning kes: 1) on täiskoormusega õppiv üliõpilane Eesti avalik-õiguslikus ülikoolis või riigi rakenduskõrgkoolis või erakooliseadusealusel tegutsevas eraülikoolis või erarakenduskõrgkoolis 2) õpib täiskoormusega õppes keskhariduse baasil riigi- või munitsipaalkutseõppeasutuses või
korras; 2) oskab eesti keelt kõrgtasemel; 3) on kõrgete kõlbeliste omadustega; 4) on kohtunikutööks vajalike võimete ja isikuomadustega. Kohtunikuks võib nimetada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 kirjeldatud isiku, kes ei ole omandanud magistrikraadi, kuid on läbinud ülikoolis enne ülikooliseaduse 2003. aasta 10. märtsil jõustunud muudatusi kehtinud korra kohaselt vähemalt akadeemilise kõrghariduse I astme õigusteaduses akrediteeritud nelja-aastase nominaalkestusega õppekava alusel või enne Eesti Vabariigi haridusseaduse jõustumist kehtinud korra kohaselt vähemalt akadeemilise kõrghariduse I astme õigusteaduses viieaastase nominaalkestusega õppekava alusel. Kohtunikuks ei või nimetada isikut: 1) kes on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest; 2) kes on kohtuniku-, notari-, vandetõlgi või kohtutäituri ametist tagandatud; 3) kes on advokatuurist välja heidetud; 4) kes on avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest;
jagamise lepingud; läbinud ülikoolis enne ülikooliseaduse 2003. · testamendid; aasta 10. märtsil jõustunud muudatusi · volikirjad. kehtinud korra kohaselt vähemalt Notarid tegelevad ka abielude sõlmimise ja akadeemilise kõrghariduse I astme lahutamise kinnitamisega, lahendavad õigusteaduses akrediteeritud nelja-aastase pärimisasju ja apostillivad avalikke nominaalkestusega õppekava alusel või enne dokumente. Eesti Vabariigi haridusseaduse jõustumist kehtinud korra kohaselt vähemalt Notari ametiteenusteks, mida osutatakse akadeemilise kõrghariduse I astme vabatahtlikult, on: õigusteaduses viieaastase nominaalkestusega õppekava alusel; 1) õigusnõustamine väljaspool 3
2) oskab eesti keelt kõrgtasemel; 3) on kõrgete kõlbeliste omadustega; 4) on kohtunikutööks vajalike võimete ja isikuomadustega. Kohtunikuks võib nimetada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 kirjeldatud isiku, kes ei ole omandanud magistrikraadi, kuid on läbinud ülikoolis enne ülikooliseaduse 2003. aasta 10. märtsil jõustunud muudatusi kehtinud korra kohaselt vähemalt akadeemilise kõrghariduse I astme õigusteaduses akrediteeritud nelja- aastase nominaalkestusega õppekava alusel või enne Eesti Vabariigi haridusseaduse jõustumist kehtinud korra kohaselt vähemalt akadeemilise kõrghariduse I astme õigusteaduses viieaastase nominaalkestusega õppekava alusel. Kohtunikuks ei või nimetada isikut: 1) kes on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest; 2) kes on kohtuniku-, notari-, vandetõlgi või kohtutäituri ametist tagandatud; 3) kes on advokatuurist välja heidetud; 4) kes on avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest;
2) oskab eesti keelt kõrgtasemel; 3) on kõrgete kõlbeliste omadustega; 4) on kohtunikutööks vajalike võimete ja isikuomadustega. Kohtunikuks võib nimetada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 kirjeldatud isiku, kes ei ole omandanud magistrikraadi, kuid on läbinud ülikoolis enne ülikooliseaduse 2003. aasta 10. märtsil jõustunud muudatusi kehtinud korra kohaselt vähemalt akadeemilise kõrghariduse I astme õigusteaduses akrediteeritud nelja-aastase nominaalkestusega õppekava alusel või enne Eesti Vabariigi haridusseaduse jõustumist kehtinud korra kohaselt vähemalt akadeemilise kõrghariduse I astme õigusteaduses viieaastase nominaalkestusega õppekava alusel. Kohtunikuks ei või nimetada isikut: 1) kes on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest; 2) kes on kohtuniku-, notari-, vandetõlgi või kohtutäituri ametist tagandatud; 3) kes on advokatuurist välja heidetud; 4) kes on avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest;
samaväärsete õpingute läbimise kohta välismaal saadud kõrgharidustunnistus, mida tunnustab välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud keskus Eesti Vabariigi haridusseaduse §s 281 sätestatud korras; 3) muu isik, kes on läbinud Eesti ülikoolis enne ülikooliseaduse 2003. aasta 10. märtsil jõustunud muudatusi kehtinud korra kohaselt vähemalt akadeemilise kõrghariduse I astme õigusteaduses akrediteeritud neljaaastase nominaalkestusega õppekava alusel või enne Eesti Vabariigi haridusseaduse jõustumist kehtinud korra kohaselt vähemalt akadeemilise kõrghariduse I astme õigusteaduses viieaastase nominaalkestusega õppekava alusel; 4) prokurist kõigis menetlusosalise majandustegevusega seotud kohtumenetlustes; Õigus esindamiseks kohtus annab esindajale õiguse teha esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid, sealhulgas järgmisi: 1) hagi või muu avalduse esitamine; 2) asja üleandmine vahekohtule; 3) hagist loobumine;
annaabi.ee 
