Mõni väide, mis pealtnäha näib olevat definitsioon, seda siiski pole. Nt: Inimene on üks loll loom. 4. Definitsioon peab olema jaatav. Eitav definitsioon on üldjuhul ebamäärane, ta mitte ei omista Dfd-le tunnuseid vaid välistab neid. Nt: Inimene pole kana. (5. Definitsioonis kasutatav liigierisus peab kajastama liigi olemuslikke tunnuseid.) Ebaoluliste tunnustega määratletud liik muudab definitsiooni ebamääraseks. Nt: Kuberner on tähtis isik. Nominaaldefinitsiooni abil formuleeritakse märgi või termini või sümboli vms tähendus. Nt: Aritmeetikas tähistab märk "+" liitmistehet. Nominaaldefinitsioon kuulub mitteilmsete definitsioonide hulka. Kõiki mõisteid ei ole võimalik defineerida. Defineerida ei saa lihtmõisteid, nt: punasus. Defineerida ei saa üksikmõisteid, nt Tartu. Kui mõisteid ei saa defineerida või puudub selleks vajadus, siis kasutatakse mõiste määratlemiseks teisi võtteid, nt ostensiivne
(4) oma mudelite kaudu ja (5) nende mõistete kohta esitatavate arvamuste või tehtavate oletuste kaudu. Mõistete esimesed omadused on definitsioonilised tunnused, mis määratlevad mõiste kuulumise antud mõistete gruppi. Formaalloogikas defineeritakse mõiste oluliste tunnuste kaudu reaaldefinitsiooni abil.Teiseks iseloomustavad mõisteid iseloomulikud ehk prototüüpilised omadused. Seda laadi defineerimine kannab formaalloogikas nominaaldefinitsiooni nime. Näidiste, mudelite ja arvamuste kaudu mõisteid ei defineerita, vaid kirjeldatakse, iseloomustatakse, näidatakse, võrreldakse ja eristatakse. Näited: (1) Definitsioon atribuutide kaudu: Inimene on kõrgeima arengutaseme saavutanud elusolend Maal, mõistuse ja kõnevõimega sotsiaalne olend, kes on suuteline tööriistu tootma ja nende abil keskkonda mõjutama ja muutma.
üheselt määratleda. Läbi aegade on loogikas kasutusel olnud mitmesuguseid definitsiooni käsitlusi ja liigitusi ning vanade vaidluste kaja ulatub tänaseni. Eri loogikaõpikutes võib definitsioonide liigitamine näha välja vägagi erinev. Loogikakirjanduses esineb definitsioonide tüüpe, millest meil pole siiani juttu olnud, kusjuures nende käsitlemine pole alati. Ühe levinud hoiaku järgi, mis esineb läbivalt ka õiguskirjanduses, tuleb eristada reaaldefinitsiooni ja nominaaldefinitsiooni, kusjuures sageli arvatakse, et reaaldefinitsioon on klassikalise definitsiooni sünonüüm ja nominaaldefinitsioon on midagi sätestava definitsiooni laadset. 2.4 LIIGITAMINE 3.4. LIIGITAMINE Liigitamine on teadustes väga levinud protseduur. Mingi termini analüüsi käigus tuleb selle maht jagada osadeks (st teostada liigitus), neid omakorda analüüsida ning siis lõpuks saadud info kokku sünteesida. Liigitamisel tehtud vead võivad kogu analüüsi mõttetuks muuta. Traditsioonilises
määratleda. Läbi aegade on loogikas kasutusel olnud mitmesuguseid definitsiooni käsitlusi ja liigitusi ning vanade vaidluste kaja ulatub tänaseni. Eri loogikaõpikutes võib definitsioonide liigitamine näha välja vägagi erinev. Loogikakirjanduses esineb definitsioonide tüüpe, millest meil pole siiani juttu olnud, kusjuures nende käsitlemine pole alati. Ühe levinud hoiaku järgi, mis esineb läbivalt ka õiguskirjanduses, tuleb eristada reaaldefinitsiooni ja nominaaldefinitsiooni, kusjuures sageli arvatakse, et reaaldefinitsioon on klassikalise definitsiooni sünonüüm ja nominaaldefinitsioon on midagi sätestava definitsiooni laadset. 2.4 LIIGITAMINE 3.4. LIIGITAMINE Liigitamine on teadustes väga levinud protseduur. Mingi termini analüüsi käigus tuleb selle maht jagada osadeks (st teostada liigitus), neid omakorda analüüsida ning siis lõpuks saadud info kokku sünteesida. Liigitamisel tehtud vead võivad kogu analüüsi mõttetuks muuta. Traditsioonilises
annaabi.ee 
